Postimees võtab uues minisarjas ette erakondade valimistulemuste juurpõhjused. Esimese loo peategelane on Isamaa, kes on kaheksa aastaga kahanenud 23 riigikogu koha erakonnast kaheksa koha parteiks.

«Mart Helme võimalik seos Prigožiniga, tema ingliluulu ja muu jama viib EKRE praegu kuristikku – me peame end neist lahti haakima, muidu libiseme kaasa,» kirjutas Tõnis Lukas paar nädalat enne riigikogu valimisi Isamaa siselisti. Paljud nõustusid, aga jäi küsimus, kuidas lahtihaakimine käia võiks. Urmas Reinsalu arvas: jah, aga tuleb teha tasakaalukalt.

Tegelikult oli rong selleks hetkeks juba läinud. «Oleks pidanud mõni kuu varem EKRE selgelt välistama. Kui teha seda kolm päeva enne valimisi, on lootusetult hilja,» arvab Kaspar Kokk, Isamaa juhatuse liige ja Tartu piirkonna esimees. Kokk ise oli välistamise juba ära teinud – andnud avalikult teada, et kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) saab Isamaa abil valitsusse, siis temale jääb see viimaseks päevaks Isamaa liikmena.

Kui rääkida Isamaa juhtivate poliitikutega, siis eri inimeste jaoks algab Isamaa (allakäigu) lugu eri kohtades. Kes alustab 2019. aastast, kui Isamaa tegi Keskerakonna ja EKREga valitsuse. Kes räägib eelmisest suvest, kui mindi Reformierakonnaga. Kes viimasest kampaaniast. Põhjusedki tuuakse erinevaid, aga kõik, kellega Postimehel õnnestub rääkida, viitavad ühe asjana: meid seoti EKREga kokku, meid on pandud EKREga ühte punti.