Alates eilsest kuni 26. märtsini on osalusveebis www.osale.ee võimalik teha ettepanekuid selle kohta, milliseid tegevusi võiks sisaldada Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskava.
Eesti avatud valitsemise tegevuskava ootab kodanike ettepanekuid
Osalusveebis oodatakse kodanike ettepanekuid konkreetsetele küsimustele: millised tänased avalikud e-teenused vajaksid kõige enam parandamist? Millised avaliku sektori kogutud andmed tuleks esmajärjekorras masintöödeldaval kujul kättesaadavaks teha? Kuidas muuta kaasamine protsessina efektiivsemaks ja atraktiivsemaks nii riigile kui kodanikule? Küsitakse ka ettepanekuid, kuidas tehnoloogiliste vahendite abil vähendada korruptsiooniohtu.
«Saabuv kevad on toonud meieni tugeva kodanikuaktiivsuse puhangu. Eestlane on näidanud oma valmisolekut astuda riigivõimuga dialoogi - nüüd peavad ka valitsejad näitama oma valmidust kodanike arvamustega arvestada. Avatud valitsemine on võimalus selle dialoogi arendamiseks,» sõnas e-Riigi Akadeemia e-demokraatia programmi direktor Liia Hänni.
Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam ütles, et vabaühenduste ning valitsussektori esindajatest koosneval ümarlaual ilmnes, et kodanikeühendustel ja riigiasutustel on praegu keeruline leida ühist keelt ja sõnastada ühiseid eesmärke.
Avatud valitsemise partnerluses osalevates riikides alustatakse avatud valitsemise põhimõtete rakendamist viies võtmevaldkonnas. Esimesel elluviimise aastal valib iga riik neist vähemalt ühe valdkonna, mis võetakse tegevuskava fookusesse.
Eestis koondatakse esimesel rakendusaastal kokku valitsuse tegevused kahes valdkonnas, milleks on avalike teenuste arendamine ning ametieetika edendamine. Nende valik lähtus eeldusest, et just neile keskendudes on võimalik Eestis avatud valitsemise põhimõtteid kõige tõhusamalt ellu viia.
Avatud valitsemise partnerlus on 2011. aastal käivitatud rahvusvaheline algatus, mille eesmärgiks on edendada kodanikukeskset riigijuhtimist, kasutades selleks nüüdisaegseid infotehnoloogilisi vahendeid.