Kaja Kallas kõrgete riigiteenistujate palgaarvestusest: las see olla nii

Kaja Kallas. Foto: Konstantin Sednev

Peaminister Kaja Kallas sõnas Postimehele, et kõrgete riigiteenistujate palgasüsteemi ei peaks muutma, sest muidu võib sellest teemast saada populismiobjekt.

Kallas ütles Postimehe küsimusele vastates, et kõrgete riigiteenistujate palga teema saab alati tähelepanu, kuid mitte siis, kui nende palgad langevad. «Kui see oleks poliitiline otsus, siis on selge, et mitte keegi ei julgeks neid palku tõsta,» lisas ta.

Kallas märkis, et kui võrrelda ministrite sissetulekute erinevust näiteks Soomes ja Eestis, on see palju suurem kui tavaliste inimeste palkade erinevus. «Indekseerimine on ette nähtud sellepärast, et see ei oleks pideva populismi objekt. Vastasel juhul neid palku keegi tõsta ei saaks,» ütles Kallas. Ta lisas, et kogumis pole summa kuigivõrd suur, aga see teema alati riivab ja saab palju tähelepanu.

«Mina seda süsteemi ei muudaks, sest muidu on see üks lõputu populismiobjekt. Riigi valitsemisse on vaja inimesi, kelle sissetulek on selline, et ta ei tee valikuid muust lähtuvalt. Las see olla selliselt,» lausus peaminister.

Postimees on kirjutanud, et kõrgemate riigiteenistujate palk tõuseb aprilli alguses märkimisväärselt. Palgakasvu taga on kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seadus, mille järgi on nende palk seotud inflatsiooni ja üldise palgatõusuga.

Selline palgamäär kehtib kuni järgmise aasta 31. märtsini ning kui vahepeal seadust ei muudeta, ootab kõrgemaid riigiametnikke aasta pärast ees taas uus palga korrigeerimine.

Palkade muutmise indeksi arvutab märtsi keskpaigaks välja rahandusministeerium. Eile avaldaski ministeerium, et tänavu on indeksi väärtus 1,139. Sellega korrutatakse läbi kõrgeimate riigiametnike indekseeritud kõrgeim palgamäär ehk palk, mida neli kõrgeimat riigiteenistujat on alates 1. aprillist 2022 saanud.

Seadus näeb ette, et kõrgemate riigiteenistujate palgad tõusevad igal aastal aprillis vastavalt eelnenud aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumisele ehk palgakasvule ja inflatsioonile. 80 protsenti kasvust annab eelmise aasta palkade ja 20 protsenti hindade tõus. Kuna eelmisel aastal lõi Eestis inflatsioon rekordeid ja palgadki tõusid jõudsalt, kajastub see ka kõrgemate riigiametnike palgas.

Teiste kõrgemate riigiteenistujate palk on seotud nelja kõrgeimat palka saava riigiteenistuja tasuga ning see korrutatakse koefitsiendiga läbi. Näiteks riigikogu liikmete palk korrutatakse läbi koefitsiendiga 0,65 ning märtsi alguses valitud riigikogu liikmed hakkavad saama 5406-eurost palka. Eelmise koosseisu lihtliikme palk oli 4746 eurot.

Kuigi poliitikud on korduvalt nentinud, et kõrgemate riigiteenistujate palga iga-aastane indekseerimine ja sellest tulenev palgatõus ei lähe inimeste õiglustundega kokku, ei ole süsteemi muutmiseks sõnadest kaugemale jõutud.

Viimast kõrgete riigiametnike palgaga seotud seadusemuudatust menetleti riigikogus 2017. aastal. Toona riigikogu esimees olnud Eiki Nestor (SDE) ütles siis Postimehele, et tema pole kunagi poliitikute indekseeritud palga fänn olnud. Ka enne 2017. aastat olid palgad indekseeritud, kuid toonase muudatuse eesmärk oli teha ühesuguseks vanaduspensionäride ja kõrgemate riigiteenistujate indeks. Varasem indeks oleks tõstnud palku veel rohkem kui praegune, seal oli inflatsiooni osakaal veel suurem.

Nestori sõnul võiks kõrgemate riigiametnike ametisse kandideerivad inimesed teada, millised on nende palgatingimused, ning näiteks riigikogu liikmete palka võiks korrigeerida korra nelja aasta jooksul ning palga võiks välja pakkuda tööandjate keskliit, ametiühingute keskliit ja teised ühiskonnarühmi esindavad ühendused.