:format(webp)/nginx/o/2022/10/28/14926194t1h5e76.jpg)
Justiitsministeeriumi hiljuti tellitud reoveeproovide analüüs annab teavet narkootikumide ja psühhotroopsete ainete tarbimisest Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, Viljandis, Maardus, Rakveres, Sillamäel, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Paides.
«Senimaani määrati uuringutes amfetamiini, metamfetamiini, MDMA ehk ecstasy, kokaiini ja metadooni jääkide kogust nelja kuni viie linna reovees tuhande inimese kohta ühes ööpäevas. Nüüd ja edaspidi on uuringutesse hõlmatud linnade arv oluliselt suurem. Lisaks vaatleme nüüdsest ka kanepi ja fentanüüli jääke ning seda, kas reovees sisaldub uusi narkootilisi aineid,» ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõunik Andri Ahven.
Viimatise reoveeuuringu tulemuste järgi on Eestis kõige enam levinud aine kanep, millele järgneb amfetamiin. Kanepi jääke leiti enim Rakverest, mille tase oli sarnane Tallinna, Kohtla-Järve, Pärnu ja Sillamäe näitajatega. Amfetamiini jääke oli enim Kohtla-Järvelt Ahtme linnaosast võetud proovides, mille näitajatega olid sarnasel tasemel Rakvere, Tallinn, Sillamäe ja Pärnu.
Kokaiini jääke leiti seekord enim Rakvere linna reovees, aga ka Tallinnas ja Pärnus. Mõnevõrra vähem kokaiini tuvastati Maardu, Haapsalu, Tartu, Paide ja Viljandi reovees.
Metamfetamiini leiti eeskätt Lõuna-Eesti linnade reoveest. Kõige enam metamfetamiini jääke oli Valgas, millega lähedasel tasemel olid Tartu näitajad. Mõnevõrra madalam metamfetamiini jääkide tase reovees oli Võrus, seejärel Maardus ja Tallinnas.
MDMAd ehk ecstasyt tarbiti vaadeldud perioodil enim Tartus, millele järgnesid Sillamäe, Tallinn, Maardu ja Paide.
Metadooni jääke leiti teistest märksa enam Sillamäelt, Kohtla-Järvelt ja Narvast, millele järgnesid Tallinn, Maardu ja Pärnu. Muude linnade reovees olid metadooni näitajad väga väikesed. «Metadooni jääkide andmed linnade reovees ei viita aga aine suurele kuritarvitamisele. Oluline on märkida, et metadooni kasutatakse ka opioidsõltuvuse asendusravis,» nentis justiitsministeeriumi esindaja Andri Ahven.
Kõikides linnades võeti reoveeproovid alates 25. jaanuarist ööpäeva jooksul ehk kolmapäeval vastu neljapäeva.
Politsei- ja piirivalveameti arendusosakonnas narko- ja organiseeritud kuritegude tööliini juhtiva teenuseomaniku Karl Põdra sõnul saab politsei reoveeuuringute tulemuste põhjal hinnata illegaalse turu mahtu. «Mida rohkem on teavet narkootiliste ainete levikust ja võimalikest algallikatest, seda efektiivsemalt saab politsei planeerida oma ressurssi sihistatud tegevustele – nii menetlustele kui ka ennetusele,» ütles Karl Põder.
Justiitsministeerium toonitab, et eri uuringute võrdlusest ei saa teha kindlaid järeldusi narkootiliste ainete püsiva tarbimise taseme kohta. Lühiajalise uuringu tulemus kajastab ainete tarbimist proovide võtmisele eelnenud päevadel.
Justiitsministeeriumi tellitud reoveeuuringute tulemustega saab tutvuda justiitsministeeriumi veebilehel. Uuringu tulemused on kuvatud tarbitud ainete annuste arvu kaudu 1000 elaniku kohta ühes ööpäevas.
Reoveeuuringuid tellib justiitsministeerium alates 2022. aasta algusest. Uuringud valmivad koostöös kohtuekspertiisi instituudi ja keskkonnauuringute keskusega igas kvartalis.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)