ANALÜÜS ⟩ Keskkonnaametnike keerutamine tõi kaasa hiiglasliku üleraie

Metsatagavara sisse on arvatud ka näiteks osa Tallinna Metsakalmistust, suuremate kruntide kõrghaljastus jne, mistõttu on reaalsuses raiekõlblikku metsa veelgi vähem kui arvutuste järgi. Foto: Sander Ilvest

Keskkonnaametnikud ei nõustu väitega, et nende eksitavad võrdlused metsa juurdekasvu ja raie kohta ning arve paisutavad arvutused on viinud seisu, mis ennustab mõne aasta pärast puidupuudust ja metsatööstuse krahhi.

Ometi on Postimehe Fondi tellitud, metsakorraldajate ja TÜ geograafide ühistöös tehtud Eesti metsade alternatiivse hindamise (MAH 2021) andmeil toimunud Eesti metsades ulatuslik üleraie.

«Miks on keskkonnaministeerium lubanud ametnikel sedavõrd röögatult hämada ja ise sellele veel hoogu juurde andnud?» küsis hindamise juurde eksperdiks kutsutud metsamajandamise praktik Rainer Kuuba. «Nii ministeeriumil kui keskkonnaagentuuril on andmebaasid ja teadmised olemas, ei saa öelda, et see on kogemata või eksitusest. Tegu on sihikindla tegevusega, mille tagajärjel on tekkinud avalikkusel, valitsusel ja Euroopa Liidu keskkonnaametnikel mastaapne väärettekujutus, nagu raiutaks Eestis vähem, kui raieks sobivat metsa juurde kasvab.»