Vabariigi valimiskomisjon jättis Vasakpartei kaebuse rahuldamata

Ühiskondliku liikumise Koos/Vmeste miiting oktoobri lõpus 2022. aastal Raekoja platsil. Fotol liikumise eestvedaja Oleg Ivanov. Foto: Raul Mee

Vabariigi valimiskomisjon arutas Oleg Ivanovi ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP) kaebust, millega taotleti Riigikogu valimiste hääletamistulemuse tühistamist või häälte ülelugemist. Komisjon leidis, et erakonna esitatud tõendid ei anna selleks alust ning jättis kaebuse rahuldamata.

Vasakpartei kaebuses märgitakse, et neile tegelikult antud häälte arv ei lange kokku hääletamistulemusega. Kaebajad on seisukohal, et välismaalt hääletanute hääli pole arvesse võetud. Tõenditena esitasid kaebajad valijate saadetud fotod hääletamissedelitest ja e-hääletamisest, kus hääl oli antud EÜVP kandidaadile. Kaebuse kohaselt pole ka usutav, et erakond sai Lasnamäelt nii vähe hääli ja et Reformierakond kogus Põhja-Tallinnas niivõrd palju hääli. Seetõttu soovisid kaebajad häälte korduslugemist või hääletamistulemuse tühistamist.

Riigi valimisteenistus märkis oma selgituses, et välisriigist antud e-hääled läksid kirja e-häälte, mitte välisriigis antud häältena. Välisriigis pabersedeliga antud häälte kohta on koostatud eraldi protokollid, mida kontrolliti kaks korda. Nii Oleg Ivanovil kui ka Vasakpartei esindajatel oli kutse osaleda häälte lugemisel ja korduslugemisel Tallinnas. Ivanovile antud hääled ülelugemise tulemusel ei muutunud.

Vabariigi vValimiskomisjon leidis, et häälte lugemise protokollid ebaõigeid tulemusi ei kinnita ja kaebajad ei ole esitanud veenvaid tõendeid, et häälte lugemise korda oleks rikutud. Komisjon rõhutas oma otsuses, et e-häält on võimalik uuesti hääletades muuta. Ka valimisjaoskonnas on valijal võimalik sedel täita, seda pildistada ja siis rikkuda ning uus sedel küsida. Seetõttu ei ole teada, kas valija pildistatud sedeli ka sellisel kujul valimiskasti laskis. Valimiskomisjon märkis, et osa valijaid võis anda kirjaliku kinnitusega valeteavet, et sihilikult kahjustada valimiste usaldusväärsust. Samuti võisid valijad anda erakonnale valeteavet mingi hüve saamise eesmärgil, kuigi karistusseadustiku § 162 järgi on hüve saamise nimel erakonna poolt hääletamine keelatud. Komisjon lisas, et karistusseadustiku § 166 kohaselt on ettenähtud karistus ka valimistel teise inimese tehtud valikuga ebaseadusliku tutvumise eest.

Vabariigi valimiskomisjon leidis, et hääletustulemuste usaldusväärsuse saab kahtluse alla seada eelkõige häälte lugemise korraldamisel rikkumiste tuvastamisega, hääletamiskastide ebaõige või ebapiisava hoiustamise tõendamisega või elektroonilise hääletamise puhul terviklikkuse kontrolli või häälte lugemise korra rikkumise tõendamisega. Selliseid tõendeid praegusel juhul esitatud ei ole. Seetõttu otsustas komisjon jätta kaebuse rahuldamata.