Riigikohus: 11 kilomeetri kaugusel asuv tuulepark ei riku Saaremaa keskerakondlaste juhi õigusi

Meretuulepark. Foto: SEBASTIEN SALOM-GOMIS / SIPA / Scanpix

Riigikohus leidis täna avaldatud määruses, et tuulepargi püstitamine Saaremaa vallavolikogu liikme ja Keskerakonna Saaremaa piirkonna esimehe Mihkel Undresti elukohast rohkem kui 11 kilomeetri kaugusele merre ei saa ilmselgelt tema õigusi riivata.

Kohtus arutusel olnud kaebus puudutas üleriigilist teemaplaneeringut, millega valitsus pani eelmise aasta kevadel paika tuuleenergia arendamiseks sobivad piirkonnad Eesti mere- ja rannikualadel.

Planeeringu vaidlustas Sõrve poolsaare maaomanik Mihkel Undrest, kelle maavaldustest ja elukohast jäi tuulikute püstitamiseks sobiv ala vähemalt 11 kilomeetri kaugusele. Kaebaja väitel polnud piisavalt uuritud tuuleparkide mõju tema elukeskkonnale ning varale ja selle väärtusele. Muu hulgas valmistasid talle muret tuulikutega kaasnev müra ja nende mõju merevaatele.

Haldus- ja ringkonnakohus jätsid maaomaniku kaebuse läbi vaatamata, sest tegemist on väga üldise planeeringuga, millega ei määrata veel tuuleparkide konkreetset asukohta. Seetõttu ei saanud planeering kohtute hinnangul kaebaja õigusi rikkuda.

Riigikohtu halduskolleegium nõustus täna kaebuse läbi vaatamata jätmisega, aga seda mõnevõrra erinevatel põhjustel. Nimelt leidis kohus, et põhimõtteliselt on nii maaomanikel, keskkonnaühendustel kui ka näiteks kohalikel elanikel võimalik üleriigilisi planeeringuid vaidlustada, sest nendega seatakse riigi edasistele valikutele kindlad raamid ja hiljem võib olla kaebajatel väga raske oma õiguste eest seista.

Riigikohus on varem tunnistanud ümbruskonna elanike kaebeõigust, kui tuulikud on jäänud elamutest umbes kilomeetri kaugusele.

Kolleegium selgitas, et riik on seadnud eesmärgiks ja võtnud endale ka kohustuse edendada taastuvenergia kasutamist. Kuna tuuleenergia arendamine saab toimuda ainult teemaplaneeringus määratud merealadel, siis on seal tuuleparkide rajamine võrreldes muude huvidega nüüd esikohal.

Samas võivad kohtule kaebuse esitada ikkagi ainult need, kelle õigusi planeering kahjustab. Riigikohus leidis, et praegusel juhul kaebaja õiguste rikkumisest rääkida ei saa, sest lähim arendusala asub tema elukohast rohkem kui 11 kilomeetri kaugusel. Riigikohus on varem tunnistanud ümbruskonna elanike kaebeõigust, kui tuulikud on jäänud elamutest umbes kilomeetri kaugusele.

Kolleegium rõhutas, et kui tuuleparkide rajamisele eelnevate uuringute käigus peaks ootamatult siiski ilmnema mõni kaebajat puudutav negatiivne keskkonnamõju, on tal võimalik vaidlustada näiteks hoonestus- või ehitusloa andmist.

Valitsus on pidanud teemaplaneeringus muu hulgas oluliseks tuuleparkide visuaalse mõju hindamist ja leevendamist, mis kaitseb ka rannal elavate inimeste ja sealsete kinnisvaraomanike huve. Kui planeeringu elluviimisel seda tingimust piisavalt ei arvestata, on neil võimalik kohtusse pöörduda.