Kesised toetused panevad mahetootjaid mõlgutama loobumismõtteid

Ellamärdi talu peremehel Raimond Pihlapil (38) täitub sellel aastal maheteraviljakasvatajana juba kaks kümnendit. Foto: Margus Ansu

Raimond Pihlap, kes kasvatab üle Eesti, Lääne-Virumaast Valgamaani, kahel tuhandel hektaril maheteravilja, on ametivendadelt kuulnud, et mitmed neist, kes on seni saanud saaki ilma, et kasutaksid selle turgutamiseks kunstväetisi ja muud keemiat, kavatsevad mahetootmisest loobuda.

Teisisõnu: nad ei näe enam mõtet, et nisu, rukist, kaera või muid vilju tasub kasvatada loodushoidlikul moel, mis säilitaks mullaviljakust ega kasutaks kahjurite, haiguste ja umbrohu tõrjeks sünteetilisi taimekaitsevahendeid.

Selle meelemuutuse põhjus pole väsimus ökoloogilisest mõtteviisist, vaid puhtalt majanduslik: maailmaturul on teravilja hind kerkinud viimase aastaga niivõrd palju, aga põllumeestele makstavad toetused jäänud endiseks, nii et need ei motiveeri enam mahetootjana jätkama.