Viljapuude kevadlõikus

Õige koht lõikamiseks on oksakrae kohalt. Oksakrae näeb välja veidi nagu kortsus või kokkusurutud kooreosa kohas, kust oks tüvest välja kasvab. Foto: Ingrid Hõbemägi

Igal kevadel lähevad aiapidajaid kaks korda ärevaks – esimest korda siis, kui müügile ilmuvad uued seemned, ja teist korda viljapuude lõikamise aegu. Viljapuude kevadisest lõikamisest on saanud omamoodi aiahooaja algusrituaal.

Tegelikult pole kõiki viljapuid sugugi vaja igal aastal tingimata lõigata ning esmalt tulebki hinnata lõikamise vajadust ja mõelda, mida soovime sellega saavutada. Kui tegemist on noore viljapuuga, millele on juba puukoolis tehtud korralik kujunduslõikus, pole selle kallal igal aastal palju vaja askeldada. Maha lõigatakse oksad, mis kasvavad vales suunas või ristuvad ja võivad hakata üksteise vastu hõõruma, samuti valitakse mitmeharuliseks kasvanud ladvast üksainus juhtvõrse ja teine eemaldatakse. Puul peab olema läbiv tüvi. Noort viljapuud saab lõikamisega kujundada kasvama kitsamaks või laiemaks.