Riigikohus: Vene dessantväelasi õnnitlenud naise trahvimine oli põhjendatud

Agressioonisümbol Z Foto: Роман Пилипей

Riigikohus otsustas, et pärast Butša veresauna avalikus Facebooki grupis Venemaa dessantvägede päeva puhul vaenuliku sümboolikaga õnnitluse avaldanud naine on süüdi Vene relvajõudude kuritegude toetamises ja õigustamises.

Politsei karistas Galina Kisseljovat 120-eurose trahviga selle eest, et ta avaldas mullu 2. augustil Facebookis Jõhvi ja Kohtla-Järve elanike grupis õnnitluse Venemaal ametlikult tähistatava dessantvägede päeva puhul. Postitusele lisatud liikuv pilt kujutas Nõukogude armee dessantvägede lippu ja Venemaa Föderatsiooni dessantvägede sümboolikat kandvaid sõdureid.

Seaduse järgi on väärteona karistatav agressiooni, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.

Kuigi maakohus tühistas Kisseljovale määratud trahvi ja lõpetas väärteomenetluse, sest kohtu hinnangul polnud pildil kujutatul otsest seost Venemaa sõjalise sissetungiga Ukrainasse ning seal toime pandud sõjakuritegude ja genotsiidiga, ei nõustunud riigikohtu kriminaalkolleegium sellega ja jõustas täna avaldatud otsusega politsei määratud trahvi.

Seda, kas mõnda sümbolit kasutatakse rahvusvahelise kuriteo toetamiseks ja õigustamiseks või mitte, tuleb hinnata maailmas toimuvaga kursis oleva keskmise mõistliku inimese seisukohast.

Kolleegium märkis, et Kisseljova postituse tegemise ajal kestis juba mitmendat kuud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. Samuti olid avalikuks tulnud Venemaa äärmiselt õõvastavad sõjakuriteod Ukrainas, sealhulgas tsiviilelanike tapmised, piinamised ja vägistamised Butšas, mida seostatakse just dessantväelastega.

Riigikohus leidis, et Venemaa dessantväelasi kujutava pildi juurde lisatud õnnesoov mõjub ühemõttelise toetusavaldusena Vene relvajõududele ja nende kuritegudele. Lisaks pole Venemaal riiklikult tähistataval dessantvägede päeval Eesti Vabariigiga mitte mingit seost.

Kolleegium selgitas, et väärteo tõendamisel pole tähtsust, kas rahvusvaheline kuritegu – mille toetuseks või õigustuseks sümbolit kasutatakse – on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. Eesti riik on mõistnud Venemaa sõjalise sissetungi Ukrainasse ühemõtteliselt hukka, nimetades seda riigikogu avaldustes agressiooniks ning tunnistades Ukraina rahva vastu toime pandud julmused sõjakuritegudeks ja genotsiidiks.

Seda, kas mõnda sümbolit kasutatakse rahvusvahelise kuriteo toetamiseks ja õigustamiseks või mitte, tuleb hinnata maailmas toimuvaga kursis oleva keskmise mõistliku inimese seisukohast. Arvesse tuleb võtta nii sümboli enda tähendust kui ka selle avaldamise aega (nt tähtpäev või ajaline distants mingist sündmusest), kohta (nt teatrietendus või poliitiline meeleavaldus) ja viisi (nt svastika kandmine käesidemel või pilt svastika prügikasti viskamisest).