UURING ⟩ Üle poole elanikkonnast toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone, hoolimata hinnatõusust

Eesti-Vene piir. Foto: Arved Breidaks

Veebruaris hindasid Eesti inimesed oma majanduslikku toimetulekut optimistlikumalt kui sügisel ja detsembris. Eriti märkimisväärselt kasvas kindlus tuleviku suhtes, näitas riigikantselei teatel nende värske seireuuring.

Majanduslike toimetulekuraskustega elanike osakaal on pisut vähenenud. Veebruaris tundis majanduslikke toimetulekuraskusi 24% eestimaalastest, detsembris 27% ja septembris 30%. Enam on paranenud eestlaste majanduslik toimetulek (toimetulekuraskusi koges veebruaris 19%, detsembris 23% ja septembris 27%).

Muust rahvusest elanike majanduslik toimetulek on muutunud vähem (toimetulekuraskusi koges veebruaris ja detsembris 34% ja septembris 38%), kuid ka nende majanduslik ebakindlus tuleviku suhtes on märgatavalt vähenenud.

Majanduslikku ebakindlust tuleviku suhtes tunneb 42% elanikest (detsembris 52, septembris 60 protsenti), sealjuures 36% eestlastest (detsembris 49 ja septembris 55 protsenti) ja 55% muust rahvusest elanikest (detsembris 61, septembris 71 protsenti).

Turvatunne on veidi langenud 

47% eestimaalastest arvab, et Eesti riik võib ennast praegu tunda turvaliselt (detsembris 55%): eestlastest arvab nii 46% ja muust rahvusest elanikest 50%. Ennast tunneb praegu Eesti riigis elades turvaliselt 63% elanikest (detsembris 71%) sealjuures 65% eestlastest ja 58% muu rahvuse esindajaid.

«Elanike turvatunde vähenemine veebruaris võib olla osaliselt tingitud riigikogu valimiste eel võimuvõitluse käigus meediasse paisatud hirme õhutavatest sõnumitest ning usalduse vähenemisest riigikogu vastu, osaliselt aga ka Venemaa oodatavast suurpealetungist Ukrainas,» kommenteeris Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu.

Kui usaldus valitsuse suhtes püsis veebruari keskel tavatasemel (53%, detsembris 52%, sh eestlastel 60%=>62% ja muust rahvusest inimestel 35%=>34%), siis riigikogu usaldusväärsus langes märgatavalt (49% => 41%, eestlastel 55%=>46%, muust rahvusest 37%=>31%).

Toetus Ukrainale jätkuvalt kõrge 

Toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele langes küll viimase 12 kuu madalaimale tasemele, kuid siiski on toetus 67% (detsembris 74%, eestlased 82%=>76%, muust rahvusest 56%=>48%).

Eesti elanikkonnast 66% toetab liitlaste sõjalist abi Ukrainale (eestlastest 85%, muust rahvusest 27%), 80% pooldab Ukrainale humanitaarabi pakkumist (eestlastest 88%, muust rahvusest 64%),

69% leiab, et Eesti peab toetama Ukraina sõjajärgset ülesehitamist (eestlastest 80%, muust rahvusest 47%) ja 61% toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone ka juhul, kui see põhjustab tuntavat energia ja toidukaupade hinnatõusu Eestis (eestlastest 79%, teistest rahvustest 25%).

Muutused meediatarbimises

Esimest korda on muust rahvusest elanike jaoks olulisim infokanal sotsiaalmeedia (44%), teisel kohal Eesti uudisteportaalid eesti ja vene keeles (42%), kolmandal kohal suhtlemine sõprade ja sugulastega (29%) ja neljandal Eesti venekeelsed telekanalid ja saated (26%). Venemaa telekanaleid peab oluliseks 11% ja Venemaal tegutsevaid uudisteportaale 10% muu rahvuse esindajatest. Sügisest on see näitaja enam-vähem sama.

Infoallikate usaldatavusest on muust rahvusest elanikel esikohal sõbrad, tuttavad ja sugulased (54%), teisel kohal rahvusringhäälingu eesti- ja venekeelsed kanalid (41%) ning kolmandal Eestis tegutsev erameedia (38%). Neljandal kohal on sotsiaalmeedia (31%) ning pingerea lõpus Venemaa sõltumatud ning riigi kontrollitavad meediakanalid (võrdselt 17%).

Eestlaste jaoks on olulisim infoallikas Eesti telekanalid (68%) ja usaldusväärseim kanal ERR (85%), teisel kohal Eesti uudisteportaalid (60%) ja kolmandal raadio (36%). Usaldusväärsuselt teine allikas on sõbrad, tuttavad ja sugulased (75%) ja kolmandal kohal kohalik erameedia (70%).

Venemaa agressiooni teemal usaldab Eesti kanalite infot 67% elanikkonnast (eestlastest 82, muust rahvusest 36 protsenti), Lääne kanaleid 48% (eestlastest 59, muust rahvusest 25 protsenti), Ukraina kanaleid 34% (eestlastest 42 ja muust rahvusest 16 protsenti) ja Venemaa kanaleid 7% (eestlastest 2, muust rahvusest 18 protsenti – see on viimase 12 kuu madalaim näitaja).

Toetus NATO-le ja tuumajaamale

Toetus Eesti kuuluvusele NATOsse pole viimastel kuudel oluliselt muutunud (toetab 78% elanikest sh 91% eestlastest ja 48% muust rahvusest elanikest), samas on toetus viimase aasta jooksul olnud tõusutrendis, eriti märgatav tõus toimus muudest rahvustest elanike seas (veebruaris 2022 oli toetus 26%, veebruaris 2023 48%).

Veebruari seireuuringus uuriti esimest korda ka eestimaalaste suhtumist tuumaenergia tootmisesse Eestis. Ideed toetab 75% elanikest (87% meestest ja 65% naistest) ja põhimõtteliselt vastu on 17% elanikest (9% meestest ja 24% naistest).

Peamised argumendid tuumaenergeetika arendamise toetuseks on Eesti energiajulgeolek (aktuaalne 47% jaoks) ja soodsam elekter (46%). Eesti looduse puhtus kõnetab 24% ja kliimaeesmärkide saavutamine 22% vastanuist.

Turu-uuringute AS viis avaliku arvamuse uuringu läbi 16.–21. veebruaril ja selle raames küsitleti 1506 üle 15-aastast Eesti elanikku.