Uuring: kolmandik noormeestest siseneb tööturule nõrga ettevalmistusega

Eestisse on globaalselt tööturult tulnud vähem tulusad ametid Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Möödunud sügisel läbiviidud uuringu järgi katkestab 34 protsenti 18-30 aastastest põhiharidusega või lõpetamata põhiharidusega noortest meestest edasiõppimise, mis tähendab, et kolmandik noortest meestest siseneb tööturule väga nõrga ettevalmistusega.

Eesti Avatud Ühiskonna Instituut korraldas möödunud sügisel 18-30 aastaste noorte seas üle-Eestilise uuringu «Alaharitud noor Eestis: probleemid, abivajadused ja tulevikuperspektiivid», mille käigus küsitleti 1051 noort.

Alaharitud noortena käsitletakse 18-30 aastaseid noori, kellel on põhiharidus või põhikool lõpetamata.

Uuringust selgub, et kuna 34 protsenti 18-30 aastastest põhiharidusega või lõpetamata põhiharidusega noortest meestest ei jätka õpinguid, ei ole nad omandanud mingisugust eriala ja edaspidi on neil lootus omandada teadmisi ja oskusi vaid töö käigus.

Üldjuhul tähendab see aga alaharitud noormeeste paratamatut leppimist madalat kvalifikatsiooni nõudvate töödega. Selliseid töid on vähe ja inimesi tasustatakse madalalt.

Uuringus tõdetakse, et oluline on pakkuda edasiõppimise võimalusi ja motiveerida alaharitud noori õppimist jätkama enne 23 eluaastat, kui tekib järsk edasiõppimisest loobumine. See on vanus, kus paljud noored alustavad iseseisvat pereelu ja sünnivad lapsed, mis paratamatult vähendab võimalusi õpingute jätkamiseks.

Siiski stabiliseerub 27-30 aastaste alaharitud noorte rühmas edasiõppimise trend ning õppimist on selles vanuses jätkamas 35 protsenti katkestanutest.

«Edasiõppimine hakkab siis stabiliseeruma ning katkeb allaandmise tendents,» ütles uuringu üks koostaja Ivi Proos. «Tekivad võimalused pere kõrvalt õpinguid jätkata.»

Tüdrukud katkestavad õpingu põhikooli järel või põhikoolis õppides harvemini. Seda teeb ligikaudu 11 protsenti.

Kusjuures tüdrukud valivad noormeestest sagedamini nö traditsioonilise õpingute jätkamise variandi, jätkates pärast põhikooli lõpetamist õpinguid üldharidusgümnaasiumis (43 protsenti). Kõige vähem soovivad nad õpinguid jätkata kutsekoolis (14 protsenti).

Õpinguid jätkavatest noormeestest läheb üldharidusgümnaasiumisse 26 protsenti, täiskasvanute gümnaasiumisse 21 protsenti ja kutsekooli 19 protsenti.

Uuring valmis ESF ja INNOVE projekti «Madala haridustasemega noorte karjääriplaneerimise oskuste kasvatamine isiksuse arendamise kaudu» raames. Projekti läbiviijateks on EV Koolitus ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Küsitlustööd aitas läbi viia Saar Poll.