/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2012/03/13/1010784t1ha9e1.jpg)
Möödunud sügisel läbiviidud uuringust selgub, et vanemate haridus ja sotsiaalne positsioon mõjutab oluliselt noore haridusteed. Eestis on 18-30 aastastest noortest iga neljas põhiharidusega või veelgi madalama haridustasemega.
Uuring: vanemate haridus mõjutab oluliselt noore haridusteed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Avatud Ühiskonna Instituut korraldas möödunud sügisel 18-30 aastaste noorte seas üle-Eestilise uuringu «Alaharitud noor Eestis: probleemid, abivajadused ja tulevikuperspektiivid», mille käigus küsitleti 1051 noort.
Alaharitud noortena käsitletakse 18-30 aastaseid noori, kellel on põhiharidus või põhikool lõpetamata. Nad jaotati nelja gruppi: noored, kes ei õpi (25 protsenti), üldharidusgümnaasiumis õppivad noored (33 protsenti), kutsekoolis õppivad noored (17 protsenti) ja täiskasvanute gümnaasiumis õppivad noored (25 protsenti).
Selgus, et mitteõppivad alaharitud noored käivad valdavalt tööl. Seda tegi 71 protsenti. Rühma esindavad valdavalt noormehed – 83 protsenti.
«Neil on elus kõik selge ja neid on raske veenda tagasi õppima tulema,» rääkis uuringu üks koostaja Iris Pettai. Näiteks on neist 61 protsenti juba loonud perekonna ja 41 protsenti omab lapsi.
Mitteõppivatel noortel on vanemad kõige madalama haridustasemega. Nende emadel-isadel on igal viiendal põhiharidus või madalam haridus ja vaid iga seitsmenda noore emal-isal on kõrgharidus. Ka töötavad mittetöötavate noorte vanemad sagedamini nn sinikraedena (näiteks teenindajate või töölistena).
Üldgümnaasiumi õppijatel on haritud vanemad: kõrgharidus on pea iga teise emal (47 protsenti) ja 39 protsendil isadest, põhiharidus on vaid iga kümnenda emal-isal. Ka on nende vanemate sotsiaalne positsioon kõrge. 56 protsenti emadest ja 54 protsenti isadest töötavad nn valgekraedena. Nad on näiteks juhid, spetsialistid või kontoritöötajad.
Kutsekoolis õppijatest on 9 protsendil emadest ja 19 protsendil isadest põhiharidus, 25 protsendil emadest ja 19 protsendil isadest kõrgharidus. Kooli kõrvalt käib tööl iga neljas kutseõppur ning kolm neljandikku neist elab vanematega.
Iga teine täiskasvanute gümnaasiumis õppiv noor käib samal ajal ka tööl. Nende emadest on 13 protsenti ja isadest 17 protsenti põhiharidusega, kõrgharidus on iga neljanda emal ja iga viienda isal.
Mida kõrgem on lapsevanemate haridustase ja sotsiaalne positsioon seda tõenäolisem on, et laps ei katkesta õpinguid ja omandab vähemalt keskhariduse. Pettai tõdes, et noored, kes tulevad peredest, kus haridust ei väärtustata, peavad parema hariduse saamiseks tegema suure hüppe.
Uuringu koostaja Ivi Proos lisas, et uuritud 18-30 aastased noored on nn võitjate põlvkonna lapsed, kelle vanematel on olnud vähem aega, et oma lastega tegeleda. «Kodu mõju on väga suur, sest koolis ei jõua õpetajad õpilastega individuaalselt tegeleda,» märkis ta.
Uuringust selgub, et noorte rühmadel on mõnevõrra erinevad väärtushinnangud. Küsimusele, mis on vastaja jaoks oluline, vastas 85 protsenti haritud noortest «kodu ja perekond», samas kui alaharitud mittetöötavatest noortest nõustus sellega 73 protsenti.
Mitteõppijate jaoks on hariduse ja elukutse omandamine tähtsuselt eelviimasel kohal (22 protsenti), samas kui üldgümnaasiumi õpilastel oli see 73 protsenti ja ja täiskasvanute gümnaasiumi õpilastel koguni 75 protsenti.
«Mitteõppivat noort on raskem mõjutada. Haridusel ja karjääril pole enam tema jaoks nii suurt tähtsust,» tõdes Pettai.
Uuring valmis ESF ja INNOVE projekti «Madala haridustasemega noorte karjääriplaneerimise oskuste kasvatamine isiksuse arendamise kaudu» raames. Projekti läbiviijateks on EV Koolitus ja Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Küsitlustööd aitas läbi viia Saar Poll.