/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2021/09/21/14085327t1h5136.jpg)
Riigikontrolli värskelt avaldatud auditi järgi on keskkonnaministeerium lubanud looduskaitsealadel takistamatult metsa maha võtta, kuigi riigikontroll hoiatas juba 15 aasta eest kaitsealuse looduse hävitamise ja EL direktiivide rikkumise eest.
Riigikontroll: kaitsealadel raiutud metsa eest makstakse Natura looduskaitsetoetusi edasi (2)
«Keskkonnaministeeriumi loodud kaitse korraldus ei taga kaitstavate metsade loodusväärtuste säilimist,» annab riigikontrolli 7. märtsil avaldatud audit hinnangu ministeeriumi tegevuse(tuse)le valdkonnas, mis on asekantsler Marku Lambi koordineerida ja vastutada.
«Keskkonnaamet on andnud kaitsealadel raiumise lubasid, ilma et oleks välja selgitanud raiete mõju loodusväärtustele ja kaitseala kaitse-eesmärkidele,» osutab audit. «Raie mõjude hindamist takistab kaitsealuste metsade ja neis toimuvate raiete kohta kogutava info ebapiisavus ja ebaselgus.»
Kurioosum: Natura toetust makstakse ka pärast raiumist
Samal ajal, kui metsatöösturid on kritiseerinud kaitsealuse metsamaa suurt osakaalu (30 protsenti), on nende koostööpartnerid teinud looduskaitsealade piiranguvööndites takistamatut rüüstetööd. Keskkonnaministeerium on lubanud kaitsealade piiranguvööndites mõõdutundetult lageraiuda.
Kirjade järgi kaitsealusest metsamaast on tegelikult märgatav osa raiesmik või verivärske noorendik. Kui mets on maha võetud ja müüdud, võtavad paljud metsaomanikud, nende seas suurfirmad, jätkuvalt vastu Natura 2000 toetusraha, sest riik maksab toetust edasi - raiesmik asub ju Natura 2000 kaitsealal.
«Natura erametsatoetust kaitstaval alal asuva metsa eest makstakse ka siis, kui metsa seal peal enam polegi,» ütles riigikontrolör Janar Holm. «Olukord, kus toetust makstakse ka lagedaks raiutud alade eest ja looduslikku elupaika säilitama ei pea, ei ole mõistlik.»
Ministeerium edastas vastuolulisi andmeid
Keskkonnaministeeriumile on riigikontrollil ka etteheide kaitsealade kohta aastaid kestnud segaste ja vastuoluliste andmete esitamise kohta, mis on takistanud riigikontrolli tööd. Alles Madis Kallase (SDE) asumisel ministeeriumi etteotsa on jää hakanud liikuma.
«Nõustun igati Madis Kallase 2022. aasta suvel esitatud seisukohaga, et keskkonnavaldkonnas on probleeme andmetega ning andmed on väärtuslikud siis, kui need on ajakohased ja kui me oskame neid kasutada,» sõnas riigikontrolör Janar Holm. «Probleem keskkonnaandmetega leidis kinnitust juba kaitstavatele metsadele pühendatud auditi algusfaasis, kus üritasime saada selgust kaitsealade pindalade õigsuse kohta. Auditi käigus ilmnes, et lihtsale küsimusele kaitsealade pindalade kohta võib saada kordades erinevaid vastuseid ning vastuste täpsustamine tekitab selguse asemel segadust juurde. Valdkonda ei saa sisukalt juhtida ilma asja- ja ajakohaste andmeteta.»
Üllatus: ministeerium ei kogu andmeid kaitsealadel raiumise kohta
«Kaitsekorralduse tagamiseks on oluline, et oleks ülevaade ka selle kohta, kui palju on kaitstavates metsades metsa raiutud. Paraku Keskkonnaministeeriumi haldusalas seda infot ei koguta,» tõdes riigikontroll.
Audit näitas ka, et Riigikontrolli 15 aasta taguses auditis välja toodud probleemid kaitseväärtuste kaitse alla võtmata jätmise, kaitsekorralduskavade koostamise ning kaitsealustes metsades raiete mõju hindamisega on jätkuvalt lahenduseta.
«Keskkonnaministeeriumil oli teada, mis juhtuma hakkab, aga Andres Talijärve ja Marku Lambi juhtimisel vaadati sellele läbi sõrmede,» kommenteeris 15 aasta taguse auditi üks koostajatest Rainer Kuuba, kes toona töötas riigikontrollis.
Ministeerium tekitas võimaluse JOKK-skeemidega rüüstamiseks
Riigikontrolli hinnangul ei ole metsa raiumise mõjusid piisavalt kirjeldatud ega hinnatud ei kaitse-eeskirjades, kaitsekorralduskavades ega ka riikliku keskkonnaseire käigus.
«Sellises olukorras tuleks Keskkonnaametil raie mõjusid hinnata iga raieloa puhul eraldi, kuigi ühe raie kaupa hinnates ei selgu kogu kaitseala ulatuses toimuvate raiete koosmõju,» hindas riigikontroll. «Juba raiutud alade kohta on olemas vaid paar aastat vana ja kõikide metsade kohta kogutud üldistatud info statistilise metsainventuuri kujul, milles eraldi infot kaitstavate metsade raiete kohta ei ole. Ehkki Keskkonnaministeeriumi hinnangul on see metsade kaitse korraldamiseks piisav, jääb Riigikontroll siin eriarvamusele.»
Riigikontroll leidis, et kaitse-eeskirju on viimastel aastatel muudetud, lubades lageraieid ka piiranguvööndites, kus seda varem ei lubatud. 2022. aasta seisuga oli lageraie lubatud 173-s metsaga kaitseala piiranguvööndis 189-st.
Kuigi eeskirjadest jääb petlik mulje, nagu oleksid raietel piirangud (nt lageraiet võib teha kuni kahel hektaril korraga), siis reaalsuses saab erinevate JOKK-skeemidega ikkagi sisuliselt puhta platsi teha.
«Kuna raievanused, raievõtted ja kõrval asuva langi uuenemise tingimused kaitstavates metsades ei erine muudest metsadest, siis on piiranguvööndites ja hoiualadel võimalik erinevate raievõtetega suured üksteisele lähedal asuvad alad lagedaks raiuda ja sellistes paikades ei täida kaitseala oma eesmärki,» tõdes riigikontroll.
Auditi käigus hinnatud kümne juhtumi puhul jõudsid eksperdid järeldusele, et piiranguvööndite ja hoiualade loodusväärtused olid saanud lageraiete tagajärjel kahjustada.
Raielube jagati lahtise käega
«Riigikontroll on välja toonud, et viimastel aastatel on hakatud kaitsealadel palju rohkem raiuma, kui varem raiuti,» kommenteeris Rainer Kuuba. «Kui eksperdid on öelnud, et kaitse-eesmärgid on juba kahjustatud, tähendab see, et edaspidi tuleb igal juhul metsaraiet vähendada.»
Auditi käigus koostatud eksperditöös toodi välja ka juhtumeid, kus raielube on välja antud vastuolus kaitse-eesmärkidega ning neisse pole kirja pandud liigi või elupaiga kaitseks olulisi piiranguid. Eksperditöös analüüsitud juhtumid näitavad vigu, mille kordumine pole praeguse korralduse puhul välistatud ka tulevikus.
Riigikontroll soovitab kaitstavates metsades raiumise puhul korraldada metsaregister ümber selliselt, et omanik saaks raie tegemise ära märkida ja peaks seda tegema.
«Lisaks soovitame lubada raieid kaitstavates metsades ainult juhul, kui enne raieloa kinnitamist on hinnatud raie mõju loodusväärtustele; kaitsealadel peaks toimuma raiete planeerimine kogu ala arvestades ning raielubade andmisel tuleks arvestada raiete kumuleeruvat mõju,» leidis riigikontroll.
Kaitsealuse metsa hulka saab arvata ka lageraielangid
Ametlike andmete kohaselt on Eesti metsasus 51% ja metsast 17,6% rangelt kaitstav. Selgust kaitsealade pindalade õigsuse kohta Riigikontroll auditi käigus ei saanud.
Metsaseaduse järgi saab rangelt kaitstava metsa pindala hulka arvata ka värske raielangi ja pisikeste puukestega noorendiku.
«Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on vähemalt 100aastaseid vanu metsi rangelt kaitstavatel aladel alla poole, samas kui metsa elurikkus suureneb just vanuse kasvades,» nentis riigikontroll.
Kaitstavad alad jagunevad eri rangusega kaitserežiimidesse: näiteks loodusreservaat, sihtkaitsevöönd (looduslik ja hooldatav), piiranguvöönd, hoiuala, püsielupaik. ELi metsaelupaikade alleshoidmine on kaitse-eesmärgiks 335 kaitsealal.
Natura elupaikade kaitse alla võtmise pindalalised eesmärgid on Eestis täidetud, kuid kümnest kaitsealusest Natura metsaelupaigatüübist kahe seisund on halb, kuue seisund ebapiisav ja vaid kahe seisund on hea. Keskkonnaagentuuri looduskaitse aastaraamatus tõdetakse, et metsade elurikkuse vähenemist mõjutavad kõige enam suurepinnalised lageraied.
Kaitstavatel aladel, kus raieid tehakse (hoiualad, piiranguvööndid, hooldatavad sihtkaitsevööndid), peab raietegevus toimuma metsaseaduse ja selle alamaktide reeglite ning looduskaitseseaduse kohaselt. Metsaseadusega on seatud eesmärk olla metsade majandamisel säästlik, ökosüsteemi kaitsev. Looduskaitseseaduse järgi tohib sihtkaitsevööndites teha raiet looduskaitselistel põhjustel kujundusraie nime all, mis on üldnimetus kõigile raieliikidele. Piiranguvööndites on seaduse järgi lageraie keelatud, välja arvatud juhtudel kui kaitse-eeskirjad näevad ette erandeid.
Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse ajaks peatati raied
Euroopa Komisjon algatas 2021. aasta juunis Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses Natura aladel toimuvate raiete ja nende mõjude hindamisega. Rikkumismenetluse tõttu peatas Keskkonnaamet 2022. aasta veebruaris ajutiselt 28 kuuks raied piiranguvööndites asuvates Natura metsaelupaikades.
Eesti erametsaliit ja omanike keskliit on nimetanud raiete peatamist «uuteks looduskaitsepiiranguteks.»
Täpsustamisel selgus, et algne info pärines endise riigikogu liikme, puiduturueksperdi Heiki Hepneri (Isamaa) käest. «2022. aasta alguses peatati raied 42 358 hektaril, neist 12 685 hektarit erametsades. See on tekitanud olukorra, kus nii mõnigi erametsaomanik, elades oma kinnistul sisuliselt peab kallist küttepuitu turult ostma, vaatamata sellele, et sisuliselt aia taga on surnud puud või muu küttepuiduks sobilik mets. Aga neis metsades oleks olnud võimalik varuda küttepuitu ka teistele eratarbijatele. Täna on eriolukord. Euroopas on käimas sõda ja meieni ulatub sellest sõjast energiasõja osa. See mis tavatingimustes oleks tavapärane ei ole seda hetkel. Riik ei ole andnud puiduturule kindlust ega vähendanud hinnasurvet.»
«Raiete peatamisega karistab keskkonnaministeerium neid erametsaomanikke, kes on metsa säästnud ja tasapidi mõistlikult majandanud,» nentis Rainer Kuuba. «Nemad ei või nüüd võtta metsast pilbastki, samal ajal on suurfirmad teinud varem mastaapseid lageraieid. Neid isikuid, kes juhtunu ja Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse on põhjustanud (peab silmas Andres Talijärve ja Marku Lampi – ÜH), aga pole keegi vastutusele võtnud.»
Pärast Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamist väitis Marku Lamp, et kõik on korras: «Natura 2000 alad on riigisiseselt kaitse all vastavalt looduskaitseseadusele, kaitse-eeskirja koostamisel arvestatakse Natura ala kaitse-eesmärkidega ning ranget kaitset vajavad metsaelupaigad tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Sisuliselt hinnatakse mõju nii kaitse-eeskirja koostamisel kui ka metsateatise menetlemisel, kus kaitstavatel aladel kaalub keskkonnaamet iga kord metsamajandamise mõju.» («Eestit ähvardab kaitsealade paljaksraiumise eest trahv 100 000 eurot päevas nagu Poolat. » PM 19.07.2021)
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp: täname kõrvalise ja kriitilise pilgu eest meie tegevuste ja saavutuste hindamisel
Riigikontroll on teinud väga suure töö ja koondanud auditisse suurema osa sellest, kuidas looduskaitse süsteem on Eestis üles ehitatud. Täname neid kõrvalise ja kriitilise pilgu eest meie tegevuste ja saavutuste hindamisel. Hea meel on tõdeda, et paljud auditis tehtud ettepanekud on meil juba töös, näiteks looduskaitseseaduse muudatused, metsatoetuste tõhususe hindamine, kaitse-eeskirjade kaasajastamised. Tegeleme igapäevaselt ka sellega, et andmed saaksid üheselt mõistetavaks kõikidele huvitatud osapooltele ja otsused looduse kaitsel ja kasutamisel oleksid selged. Loodust puudutavaid andmeid on meil arvukalt ja nende põhjal järelduste tegemine vajab sisulist teadmist nende päritolu ja usaldusväärsuse kohta.
Mis puudutab looduskaitsealade kaitsekorda, siis see kujundatakse arvestades väärtusi ja ei pea alati tähendama majandustegevuse lausalist keelamist. Uued kaitse-eeskirjad kinnitab valitsus.
Eesti on Euroopa looduskaitses üks juhtivaid riike: Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangutel on Eesti kõikidest liidu riikidest edukuselt elupaikade kaitsel teisel ja liikide kaitsel kolmandal kohal. See tulemus ei ole juhuslik, vaid järjepideva ja pühendunud töö tulemus. Sedavõrd mahuka ja meie kõikide ideaalidele vastava looduskaitselise süsteemi ülesehitamine on Eesti sugusele väikeriigile olnud ülimalt suur väljakutse ja hoolimata pidevale ressursipuudusele, oleme saanud võrreldes teiste EL riikidega väljakutsega ülimalt hästi hakkama.
https://www.eea.europa.eu/signals/signals-2021/infographics/state-of-nature-in-europe-habitats/view
https://www.eea.europa.eu/signals/signals-2021/infographics/state-of-nature-in-europe/view
/nginx/o/2022/02/10/14356536t1h5af7.png)