/nginx/o/2012/03/09/1004042t1hd0e1.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves andis täna Eesti Kirjandusmuuseumis rahvaluulekogujatele Leelo Kundile, Margit Korotkovale, Triin Kusminile ja Age-Kristel Kartaule üle 2011. aasta Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulepreemiad.
Ilves: rahvaluule aitab mõista, kuidas eestlased tunnetavad muutusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koostöö- ja arenduskoja Võhandu liikmed Leelo Kund ja Margit Korotkova kogusid Setomaalt usundit ja kombestikku käsitlevat materjali. Riikliku Metsamajandamiskeskuse pärandkultuuri spetsialist Triin Kusmin on olnud eestvedajaks metsandusliku pärandkultuuri talletamisel ning Age-Kristel Kartau kogus oma magistritöö raames ametipärimust ning alternatiivmeditsiiniga seotud materjali.
Ilves sõnas preemiate üleandmisel, et Jakob Hurda algatatud pärimuse kogumine väärtustas meie rahva jaoks meie oma lugu ja olemist.
«Meie rahvaluules on ikka olnud soov iseolemise ja ise otsustamise järele. Nii sai rahvaluule kogumise aktsioon üheks kiviks, millele toetus meie oma riigi rajamine mõni aastakümme hiljem,» ütles Ilves.
«Teisalt talletab kogutud pärimus meie keelt, koos kõigi selle muutumiste, arengute ja moevooludega,» arutles president. «Rahvaluule abil saame paremini mõista kõike seda, mis Eestis on erinevatel aegadel toimunud ning kuidas meie inimesed on seda tajunud. Nõnda on pärimuse talletamine väga tarvilik töö. Selleks, et mõista ja õppida, selleks, et uuenemise tuhinas oma minevikku mitte unustada.»
Riigipea nentis, et meie head pärimuse kogujad mõistavad seda, tehes oma tööd Setumaast kuni Nõva rannani. Uurides nii rahvatraditsioonide kestmist kui ka tänapäeval moodsat alternatiivmeditsiinini. «See kõik on ju meie rahva lugu,» rõhutas ta.
Ilves avaldas ka heameelt selle üle, et täna esitletakse Jakob Hurda poolt 125 aastat tagasi algatatud regilauluväljaande «Vana kannel» kümnendat köidet, seekord Paide ja Anna kihelkonna regilaulud.
Riigipea autasu parimatele rahvaluulekogujatele anti aastatel 1935-1940 enam kui sajale Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastöölisele. Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal presidendi Kultuurirahastu toel, esimesed preemiad anti 1994. aasta veebruaris. Rahalise autasu üldsuuruse määrab president Kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel. Tänavune preemia suurus oli 1500 eurot, mis jaotati preemia saanute vahel.
Taasloodud Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia saanute nimekirja näeb siit.