V OSA ⟩ Teokarbimeetodi ennustus: neid erakondi EKRE-l oma karpi meelitada ei õnnestu

Kui EKRE, Isamaa ja Keskerakond saavad üle poole parlamendikohtadest, jäävad ülejäänud erak(ondlikud)loomad kestata ja jäävad oootama oma aega. Nagu neli aastat tagasi see juhtuslki. Foto: Wikimedia Commons

Kui EKRE koos Keskerakonna ja Isamaaga kogub nüüdki kokku üle poole parlamendikohtadest, siis pole takistust, et juba teisipäeva hommikul on presidendi ukse taga võimuvalmis seltskond.
Kui seda ei juhtu, on tõenäosus selleks pigem napp. Ülejäänuid kolm, äärmisel juhul neli erakonda, lihtsal moel EKRE teokarpi ei poe.
Siinkohal ka kinnitus selle kohta, miks see nii on.

Teokarbimeetod on teaduslaadne aga pigem meelelahutuslik lähenemine sellele, kuidas ennustada, kes kellega pärast riigikogu valimisi kokku sobivad. Meetodi aluseks on Postimehe poolt riigikogu kandidaatidele esitatud küsimused ja neile antu vastused. Vastuste arvväärtused võimaldavad võrrelda nii kandidaate kui erakondi. Sel küsimustikul põhineb ka Postimehe hääleandja.

​EKRE-virtuaalsesse teokarpi näivad ära mahtuvat nii Isamaa kui Keskerakondki. Selline valitsus meil ka oli ja see sai võimalikuks, kuna neil kolmel oli piisavalt hääli. Artiklisarja IV osas tuli välja, ey nende poliitiline lähedus on jätkuvalt tugev. Ainuke erinevus eelmise korraga on see, et sedapuhku võib EKRE saada rohkem hääli, kui Keskerakond. Sel juhul kokklepped sõlmitud ilmselt juba teisipäeva hommikuks ja Martin Helme läheb Kadriorgu Kariselt välja antud vekslit lunastama. Nimelt teatas president, et teeb ettepaneku sellele koalitsioonile, mis suudab valitsuse moodustada. Seda potentsiaalset potentsiaalset tõmmet, mis on EKRE, Keskerakonna ja Isamaa vahel on raske väärata, kui sellesse masinavärki voolab piisavalt hääli.

​Kas aga mingi muu koalitsioon võiks samal moel vaevata sündida?