Linnar Viik: e-hääletamist eelistatakse ka järgmistel perioodidel

Infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik. Foto: Mihkel Maripuu

IT-visionäär ja ettevõtja, samuti e-Riigi Akadeemia asutaja ning valdkonnajuht Linnar Viik lausus Postimehele, et riigikogu valimistel püstitatud uus elektrooniliselt antud häälte rekord talle üllatust ei valmistanud. Oma hääle andsid laupäeva õhtul lõppenud e-hääletusel kokku 313 514 inimest.

Sellega löödi senine, 2021. aasta kohalike valimiste e-häälte rekord (273 620). Ühtlasi võib suure tõenäosusega ennustada, et tänavustel valimistel annavad valijad esmakordselt rohkem hääli elektrooniliselt kui paberil. Lõplik selgus saabub loomulikult pühapäeva õhtul.

«Ma olen täiesti kindel, et see [e-hääletamine] saabki olema kõige eelistatum kanal ka järgmistel perioodidel,» lausus Viik. «See oli täiesti loogiline, et sellise asja areng võtab kõigepealt mitu erinevat tsüklit aega, aga kindlasti on peale kasvanud põlvkond, kelle jaoks on e-hääletamine ja e-valimised täiesti loomulik osa nende igapäevaelust.»

Infotehnoloogi kinnitusel osales temagi käimasolevatel riigikogu valimistel elektrooniliselt hääletades.

E-hääletusel osalejate hulk ja senised arengud on olnud Viigi sõnul ootuspärased. «Mitte et ma nüüd pöidlad peos oleksin seda kuskil põnevusega jälginud. See ei ole mingisugune harrastussport,» märkis ta.

Viik lisas, et valimisaktiivsus ei ole niivõrd seotud kanaliga, mille kaudu valitakse, vaid eelkõige inimesi kõnetavate teemadega. «Arvan, et need on konkreetselt olnud ka valimised, kus [valijaid] kõnetavaid teemasid on üleval olnud,» lausus ta.

Mis puutub e-hääletuse tulevikku, siis pidas Viik täiesti loogiliseks, et seegi on e-hääletamise päralt ning pabersedeliga hääletamisest kujuneb pigem n-ö traditsiooniline moodus oma tahet väljendada.

«Ma pole tõesti neid numbreid küll praegu vaadanud, aga tunne ütleb, et juba praegusel hetkel üle poole üldse kõigist häältest, mida antakse, kipuvad minema digikanalisse,» tähendas ta.

Ühtekokku on laupäevaõhtuse seisuga hääletanud 456 860 inimest. Paberhääli on antud 143 346 ja nende osakaal kõigist seni antud häältest moodustab 31,4 protsenti.

Pühapäeval on valimisjaoskonnad avatud kella 9–20. Hääletada saab üksnes pabersedeliga, sh. muuta varem elektrooniliselt antud häält.