Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (KE) kummutas väite, nagu tahaks Keskerakond võimule saades muuta läinud aasta detsembris vastu võetud seadust, millega anti roheline tuli minna üle eestikeelsele haridusele. Tema sõnul on sõnumi tegelik sisu tõlkes sootuks kaduma läinud.
Yana Toom: me ei luba, et pöörame seaduse tagasi (5)
Toomi ajendas arvamust avaldama reedel Õhtulehes avaldatud artikkel, milles oli juttu osa riigikogusse kandideerivate Keskerakonna liikmete kirjast Ida-Virumaa venekeelsetele õpetajatele ja selle tõlgendusest: keskerakondlaste võimule pääsedes saaks iga kooli hoolekogu ise valida, mis keeles seal õpitakse.
Artikkel põhjustas paraja pahameeletormi. Nii näiteks avaldas riigihalduse minister Riina Solman (Isamaa) arvamust, et Keskerakond heitis maskid ja panustab puhtalt vene kaardile, kui teavitas Ida-Virumaal venekeelseid õpetajaid, et nad ei peagi eestikeelsele õppele üle minema.
Toom selgitas omakorda sotsiaalmeedias, et kõnealune lendleht oli koostatud ainult [keeleseaduse] nende muudatusettepanekute põhjal, mida Keskerakonna fraktsioon esitas seaduse menetlemise käigus. Samas kummutas ta kategooriliselt väite, nagu sooviksid nad seadust tagasi pöörata.
Toom kirjutas: «Me EI LUBA, et pöörame seaduse tagasi, vaid kirjutame, et need on muudatusettepanekud, millega ei arvestatud, mille seadustamine teeks asja mõistlikumaks ja see on meie seisukoht.» Meedial soovitas ta samal ajal jälgida tähelepanelikumalt riigikogu debatti.
Keskerakonna esinumber riigikogu valimistel Ida-Viru maakonnas Kaido Höövelson lausus Postimehele, et tema polnud osa erakonnakaaslaste poolt Ida-Virumaa pedagoogidele läkitatud kirjast kuni eilseni teadlik, mistõttu on tal seda keeruline kommenteerida.
Küll aga oli Höövelson päri erakonna programmiliste põhimõtetega, märkides, et poliitkampaania korras üleminekut eestikeelsele haridusele läbi viia ei saa, kuivõrd see seab ohtu õppekvaliteedi ja vajalike õpetajate tagamise nii eesti- kui ka venekeelsetes koolides.