Raport: sõjapõgenike mõju Eesti rahvastikule jääb oodatust väiksemaks

Eesti ja Ukraina lipp. Foto: Marko Saarm

Ukraina sõjapõgenike võimalik Eestisse elama jäämine lükkab Eesti rahvastiku vähenemist mõnevõrra edasi, kuid sisserände mõju on võrreldes varasema prognoosiga lühiajalisem, selgub reedel avaldatud arenguseire keskuse raportist «Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine».

Sõja alguses eeldas arenguseire keskus oma stsenaariumites, et Eestisse jääb elama kas 10 000, 30 000 või 60 000 inimest. «Eeldasime, et sõjapõgenike sündimus ja suremus ei erine Eesti kodanike sündimusest ja suremusest, kuid aastaga oleme rohkem teada saanud saabunute soolisest ja vanuselisest jaotusest ning see mõjutab seda, milliseks võib kujuneda Eesti rahvastik tulevikus,» tõi välja arenguseire keskuse ekspert Märt Masso.

Eelmise aasta prognoosis hindas arenguseire keskus Eesti rahvaarvu kasvu sõjapõgenike mõjul suuremaks, kuna suurem naiste osakaal sisserändajate seas suurendab sündimust. Viimastel andmetel on Eestisse saabunud meeste osakaal eeldatust suurem ning uuendatud vanuselise ja soolise jaotuse tõttu võib oodata rahvaarvule avalduva positiivse mõju kiiremat taandumist. «Paratamatult sõltub sõjapõgenike edasine rändemuster sõja lõppemisest ja Ukraina ühiskonna edasisest arengust,» täpsustas Märt Masso.

Näiteks kui Eestisse jääb püsivalt elama 30 000 sõjapõgenikku, tõstab see Eesti rahvaarvu sõjaeelsest tasemest kõrgemaks 19 aastaks, kuid varem oli prognoositud 22 aastat. 60 000 põgeniku lisandumine tõstaks Eesti rahvaarvu 34 aastaks, varasema prognoosi järgi koguni 40 aastaks.

«Selleks, et Eesti rahvastik sajandi lõpuks ei kahaneks, on vaja sündimuse kasvu vähemalt 10 protsenti või positiivset rändesaldot keskmiselt 3900 inimest aastas või mingit kombinatsiooni sündimuse kasvust ja positiivsest rändesaldost,» ütles Märt Masso ning rõhutas, et ühiskonna jätkusuutlikkuseks ja sidususeks on vajalik saabunud inimeste lõimumine püsirahvastikku.

Alates sõja algusest on sotsiaalkindlustusameti andmetel Eestisse sisenenud 122 554 inimest, kellest on lahkunud 55 792 ja jäänud 66 762 inimest. Statistikaameti andmetel lisandus Eesti elanike hulka mullu 31 584 Ukrainast pärit elanikku. Ligi kahekordne erinevus sotsiaalkindlustusameti andmetega võrreldes tuleneb sellest, et vaid osa Eestisse saabunud sõjapõgenikest on taotlenud ja saanud ajutise kaitse, mis on võrdsustatud elamisloaga.

Ukrainast tulnud sõjapõgenike lõimumine Eesti ühiskonda sõltub nii Eesti ühiskonna liikmete valmisolekust võtta vastu ja toetada uusi elanikke kui ka majanduse olukorrast, sealhulgas töövõimalustest.

Eesti elanikkonna toetus Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisele on seni olnud kõrge ning ukrainlaste siirdumist tööellu on toetanud senine majanduse käekäik ja töökäte puudus. «Jahenemine majanduses tähendab ettevõtete vähenenud värbamissoove, mis tõstab elanikkonna töötuse määra. See omakorda mõjutab ka Ukrainast pärit inimeste rakendumist Eesti tööturul,» lisas arenguseire keskuse ekspert.

Lühiraport «Ukraina sõjapõgenikud Eestis – rahvastik ja lõimumine» on osa arenguseire keskuse uurimissuunast «Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile».

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.