Vastav töölepingu seaduse muudatus lepiti kokku juba 2008. aastal ja selle eesmärgiks oli kaitsta töötajat puhkudel, kui tööandja survestab teda raskete majanduslike olude tõttu töölt omal tahtel või poolte kokkuleppel lahkuma.
Sätte rakendumine lükati 2013. aastasse, kuid tänavu veebruaris tegid koalitsiooniparteid ettepaneku seadus seaduseparandusega jõustamata jätta. Otsust põhjendati sellega, et selline hüvitis ei ahvatleks inimesi kauem töölt eemal viibima.
Sama meelt on oma arvamuses ka minister Hanno Pevkur. «Sotsiaalkindlustuses on vabatahtlik töötus risk, mida riik võib kindlustada, kuid ei ole kohustatud kindlustama, mistõttu ei tekita kavandatud töötuskindlustuse täiendava skeemi mittekehtestamine vastuolu võetud rahvusvaheliste kohustustega,» leidis ta.
Ka enamikes Euroopa riikides makstakse töötukassasse hüvitisi vaid sunnitud töötuse korral. Riigid, kus makstakse töötushüvitist olenemata töötuks jäämise põhjusest on Bulgaaria, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta ja Saksamaa.
Minister toob välja ka OECD seisukoha, kes leiab, et tööjõu maksukoormus on Eestis väga suur ning seda tuleks langetada. Samuti on OECD arvamusel, et vabatahtliku töötuse puhul ei ole mõistlik töötuskindlustushüvitist maksta. Valitsus on võtnud eesmärgiks alandada järgmise aasta 1. jaanuarist töötuskindlustuse maksemäärad 3 protsendile.
Õiguskomisjon saatis töölepingu seaduse muudatused täiskokku
Riigikogu õiguskomisjon otsustas täna saata töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu täiskokku esimesele lugemisele 20. märtsil. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuid ootab komisjon 3. aprilliks.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks töötuskindlustuse seadusesesse tehtud muudatused, mis puudutavad töötuskindlustushüvitiste maksmist inimestele, kes lõpetavad töösuhte oma algatusel või poolte kokkuleppel ja mis peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2013.