Riigikogu – püha koht, võitlusareen või laadaplats?

Kalle Grünthal, Peeter Ernits, Martin Helme, Mart Helme riigikogu saali taustal. Foto: Kollaaž

Demokraatlikus riigis peaks rahvaesindajate kogu olema kõige tähtsam koht, sest seal saab rahva tahe kokku riigivõimuga, seal otsustatakse, millised seadused meil kehtivad ning kuidas suhtleme teiste riikidega.

Riigikogu endised ja praegused liikmed ning eksperdid räägivad Postimehele, kuidas nemad olukorda näevad ning mida võiks teha, et lõppeks jutud parlamendi kehvast mainest.

Jüri Adamsi (riigikogus 1992–2003 ja 2015–2019) meelest on suhtlemiskultuur riigikogu liikmete vahel valdavalt sõbralik. «Aga valijatele sõnumit edastades, eriti kui on tegemist teleülekandega, dramatiseeritakse omavahelisi vastuolusid, ja viimase umbes 15 aasta jooksul on muutunud piinlikult ebameeldivaks need töövormid, kus valitsuse liikmetele küsimusi esitatakse,» ütleb veteranpoliitik. Eriti kriitiline on ta infotunni suhtes: «See on muutunud suurel määral mõttetuks vastastikuseks solvamiseks.»