Politsei pidas veebruari algul kinni 32-aastase mehe, keda kahtlustatakse kelmuses: kahtlustuse kohaselt osales mees episoodis, kus inimesel paluti telleri «kontrollimiseks» oma kontolt suur summa välja võtta.
Pangatöötajaks kehastunud kelm võeti vahi alla
Kelmuses kahtlustatavana kinni peetud mees osales kahtlustuse kohasel ühes episoodis, kus inimesega võtab ühendust väidetav Eesti Panga või mõne muu sarnase ametiasutuse töötaja. Inimesele väidetakse telefonikõnes, et käimas on salaoperatsioon ebausaldusväärse pangatöötaja kontrollimiseks, milles vajatakse tema abi. Seejärel palutakse inimesel oma pangakontolt välja võtta raha, mis tuleb viia väidetava kontaktisiku kätte, kes omakorda viib selle raha panka. Selliselt kontrollitakse väidetavalt ebausaldusväärse telleri käitumist.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Vjatšeslavi Milenini sõnul levib hetkel massiliselt kõiki pettuseid. «Aasta algusest on sagenenud ka juhtumid, kus inimesi kaasatakse väidetavatesse salaoperatsioonidesse, millega püütakse välja selgitada ebausaldusväärsed pangatöötajad. Sel ettekäändel püüavad kelmid aga hoopis inimestelt raha välja petta. Politseile teadaolevat on toimunud kuus sellist juhtumit, milles viiel juhul kaotasid inimesed kelmidele ka oma raha. Nende kogukahju on ligi 93 000 tuhat eurot. Tegemist on kelmidega ja finantsasutused ega ka teised ettevõtted oma töötajate usaldusväärsust taoliselt ei kontrolli,» rõhutas politseinik.
«Konkreetse kelmi kohta saime infot Swedbankilt, kui teller märkas, et nende klient soovib võtta välja suure summa raha. Teller uuris, mida klient nii suure summa rahaga plaanib teha, mille peale klient vastas, et osaleb salaoperatsioonis. Vestlust kuulis pealt ka teine klient, kes kinnitas samuti, et ka teda on kaastaud samasse operatsiooni. Swedbanki kaks tellerit teavitasid sellest oma ülemusi, kes omakorda edastas selle info kiiresti meile. Tänu panga töötajate kiirele tegutsemisele saime kelmi kinni pidada,» täpsustas Milenin.
Mees võeti vahi alla
Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Anneli Masing taotles kahtlusaluse vahistamist, kuna oli alust arvata, et kahtlustatav võib kuritegude toimepanemist jätkata ning hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest. «Selliste kelmuste puhul helistab väidetav panga esindaja sageli välismaiselt numbrilt ning räägib vene või inglise keeles, mida võiks pidada juba ohu märgiks. Samuti tuleks inimestel pidada meeles, et päris pangatöötaja ei küsi kliendile helistades tema PIN koode ega palu oma kontodega tehinguid teha ning ammugi ei korralda selliseid sularaha väljavõtmist nõudvaid «salaoperatsioone»,» tuletas prokurör meelde.