/nginx/o/2023/03/01/15173183t1hce43.jpg)
Taimed loovad hubasust, parandavad elukeskkonda ning annavad ruumile juurde värvi ja elu, kuid paraku kipuvad taimed olema kapriissed ja kui neile õiget hooldust ei paku, hakkavad kiratsema. K-rauta Tondi kaupluse juhataja Eveli Uibomets annab nõu, kuidas toataimi valida ja nende eest hoolitseda.
Ülekastmine on palju sagedasem probleem kui alakastmine. Neid toataimi, mis vajavad kastmist iga päev või üle päeva, on väga vähe. Enamik taimi on talvel puhkepausil ja vajavad kastmist harvem kui suvel, erandiks on näiteks talvel õieehtes orhideed, mis vajavad sageli kastmist.
Taimi kastetakse alati toasooja veega ja kehtib tõdemus, et liigse kastmisega on lihtsam kahju teha kui harva kastmisega. Tihtilugu saabki taimedele saatuslikuks see, kui potipõhja jääb vesi seisma. Üksikute eranditega meeldib taimedele, et neid kastetakse ohtralt, aga harva. Oluline on, et ei kastetaks mulda, mis on veel eelmisest kastmisest märg või niiske. Kastmise vajadus sõltub ka ruumi õhutemperatuurist ja -niiskusest – mida kuumem ja kuivem ruum, seda sagedamini taim vee järele januneb.
Nii mõnigi toalill ei taha keskküttega korteri sooja ja kuiva õhku. Näiteks loorberipuu tahab olla talvekuudel jahedas, ideaalis nullilähedase temperatuuriga keskkonnas, aga linnakorteris ei pruugi olla sellist kohta. Samas leidub taimi, mis just eeldavad kuuma ja kuiva, näiteks kaktused ja sukulendid, mis vajavad ühtlasi minimaalselt hoolt ja on tänulikud, kui neid kastetakse harva, näiteks korra kolme nädala jooksul.
Isegi kui tegu on soojalembese taimega, ei taha ükski taim olla küttekeha kõrval ega peal. Kõik küttekehad kuivatavad õhku, aga taimed vajavad enamasti ohtralt niiskust. Põrandakütet otse enda poti all ei armasta isegi troopilised taimed. Poodides on müügil nii jalgadel lillepotid kui spetsiaalsed alused, mis pannakse poti ja põranda vahele, et õhk pääseks liikuma.
Kui taim hakkab kolletuma ja lehti maha viskama, ei viita see reeglina vähesele kastmisele, vaid ruumi õhu kuivusele. Seda juhtub kütteperioodil sageli, eriti keskküttega kodus. Õhuniiskust saab mõõta hügromeetriga, ideaalne niiskus on vahemikus 40–60 protsenti. Kui õhk on stabiilselt liiga kuiv, tasub soetada õhuniisuti, ajutiselt võib taimi ka veega pritsida.
Valgus on talvel taimede jaoks eluküsimus, sest seda pole pea kunagi piisavalt. Võimalusel hoia taimi lõunapoolse akna läheduses, vajadusel soeta spetsiaalne taimelamp.
Vaid vähesed taimed tahavadki jääda n-ö talveunne ja eelistavad pimedat, aga sel juhul enamasti ka jahedat ruumi. Pimedus ja palavus pole hea kombinatsioon ühegi taime jaoks.
Kahjurid kipuvad taimi kimbutama sageli just talvel. Kõige sagedamini teevad tüli lehetäid, villatäid ja lestalised, aga leidub ka haruldasemaid pahalasi. Enamasti tulevad nad koju mõne uue taimega ja levivad kiirelt taimelt taimele, sestap tasub silmad pidevalt lahti hoida. Enamik kahjureid on võidetavad, kui nende olemasolu avastatakse varakult. Kahjuritega taimed tuleb teistest kiirelt eraldada ning seejärel iga tõbise taimega eraldi tegeleda. Üks leebemaid ja tõhusamaid meetmeid on kasutada rohelist seepi.
/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)