Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Noored Kooli õpetaja: maakoolis töötades jõuad kõigi õpilasteni

Copy
Pille Mänd töötas enne Noored Kooli programmiga liitumist ­taimede ökofüsioloogia teaduri ja spetsialistina Tartu Ülikooli botaanika osakonnas.
Pille Mänd töötas enne Noored Kooli programmiga liitumist ­taimede ökofüsioloogia teaduri ja spetsialistina Tartu Ülikooli botaanika osakonnas. Foto: Erakogu

Noored Kooli programmiga liitunud Uhtna Põhikooli keemia, füüsika ja loodusõpetuse õpetaja Pille Mänd (45) nentis, et enne oma laste haridusteed oli tal pisikeste koolide suhtes eelarvamus. Kui tema enda lapsed alustasid maakoolis õppimist, nägi ta, kui võimalusterohkeks suudavad motiveeritud õpetajad maakoolis laste haridustee muuta. „Väikeses koolis, kus juhtkond on toetav, on alustaval õpetajal kergem end sisse töötada, sest individuaalset lähenemist on väikeses koolis tunduvalt lihtsam saavutada,” rääkis Mänd.

Enne programmiga liitumist taimede ökofüsioloogia teaduri ja spetsialistina Tartu Ülikooli botaanika osakonnas töötanud Mänd kinnitas, et maakoolis õpetamise kasuks räägib õuesõpet soosiv keskkond. „Kasutasin esimesel võimalusel kooli mitmekesist keskkonda ning tegin kooli ja mõisa territooriumile mitu avastusrada, kus õpilased saavad looduses keemia, füüsika ja bioloogiaga seotud katseid teha ning teoreetilisi teadmisi praktikas rakendada,” kõneles ta.

Mänd asus maale elama 13 aastat enne Noored Kooli programmi algust. Linnast maale elama tulles oli tema sõnul kõige suurem kohanemise koht enesele sotsiaalvõrgustiku tekitamine. Kuna Männil sündisid järjest kolm last ning ta soovis ka vähehaaval oma tööga jätkata ning doktoritöö valmis kirjutada, pidi ta teadlikult enesele sotsiaalvõrgustiku looma. „Liitusin kohaliku laulukoori, naisseltsi ja külaseltsiga, lapsed kaasa ja suhtlema. Nii leidsin endale sõbrad ja lastele lapsehoidjad. Ilma turvavõrgustikuta võib maal elamine üsna üksildaseks ja logistiliselt keeruliseks kujuneda,” nentis ta.

Maal elamise negatiivse poolena toobki ta välja just logistilise keerukuse: bussiliiklus on nõnda hõre, et kuigi töökoht asub suhteliselt lähedal, pole sinna võimalik ilma autota pääseda. Ka laste liikumised on piiratud just kesise ühistranspordi tõttu.

Tagasi üles