ILM ⟩ Pehme talv võib venida pikaks

Aprilliski võib veel lund sadada. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Märts algas talviselt ja selles ei ole meie kliimas midagi imelikku – pidades silmas 20. sajandi keskmist, ongi märts peaaegu tervenisti talvekuu. Püsiv lumikate on keskmiselt lagunenud märtsi viimasel nädalal ehk mõni päev peale kevadist võrdpäevsust (tänavu 20. märts), mida nimetatakse ka astronoomilise kevade alguseks.

21. sajandi soojenevas kliimas on küll talve lõpp olnud heitlikum ja nihkunud varasemale ajale, aga ka viimaste aastate hulgas on mitu sellist, mil lumikate on vähemalt Ida-Eestis pidanud vastu märtsi teise pooleni.

Nüüd on taas kogu Eestis maa valge ja Haanja kõrgustikul lund poole meetri ringis – rohkem kui esimese külmaperioodi ajal detsembris. Vaatamata kevade lähenemisele on Atlandi tsüklonid täies hoos ja järgmised neist tulevad keskmega lõuna poolt Eestit, mis tähendab, et tsükloni soe lõunasektor Eestit ei puutu, külmakraadid püsivad ning lund tuleb juurde. Ka tuult ja tuisku jätkub vähemalt märtsi esimeseks pooleks. Kaugemale praegused ilmaprognoosid ei ulatu.

Selle talve omapärana paistab silma, et ta on n-ö kaheosaline: lumi jäi maha varakult, 20. novembri paiku ja püsis Eesti mandriosal veidi üle kuu. Järgnes pikk ja heitlik sula-külma vaheldumine umbes jõuludest kuni veebruari keskpaigani, mil suuremal osal maast jõudis lumi mitu korda sulada ja uuesti maha sadada.