Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Muinsuskaitseameti peadirektorina alustab tööd Marilin Mihkelson

Copy
Marilin Mihkelson.
Marilin Mihkelson. Foto: Riigikantselei

Muinsuskaitseameti peadirektorina alustab kolmapäevast tööd Marilin Mihkelson, kelle kultuuriminister Piret Hartman nimetas avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul ametisse jaanuari keskel.

Seni töötas Mihkelson maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhatajana.

«Pärandi hoidmine ja säilitamine meie kõigi hüvanguks on kohustus, millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda ega sellest mööda vaadata. Usun, et parimat kliendikogemust pakub avatud ja lahendustele suunatud motiveeritud inimestega organisatsioon. Neile teemadele soovin ka oma fookuse suunata,» lubas Mihkelson.

Mihkelson on maksu- ja tolliameti juriidilist osakonda juhtinud 2013. aastast. Enne seda on ta olnud ameti peajurist ning rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik, ta on töötanud advokaadibüroos LAWIN, Swedbankis, justiitsministeeriumis ning Tallinna linnakohtus. Ta on olnud kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulunud Sihtasutuse NO99 nõukogu liige.

Mihkelson on õppinud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrantuuris, tal on kõrgharidus õigusteaduses ning ta on läbinud avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogrammi Newton V.

Muinsuskaitseamet on kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis viib ellu riigi kultuuripärandipoliitikat, hoolitsedes Eesti pärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest. Peadirektor juhib ameti tööd ja vastutab selle strateegilise juhtimise, osapoolte kaasamise ning majandustegevuse eest.

Juhi ametiaeg muinsuskaitseametis kestab viis aastat.

Ameti eelmine juht Liisa Pakosta jõudis ametis olla kolm kuud ja oli sunnitud läinud oktoobris tagasi astuma, sest kultuuriministeerium leidis, et Pakosta Eesti-sisesed lähetuskulud olid liiga suured. Pakosta jäi mitmes asjas küll eriarvamusele, kuid esitas siiski lahkumisavalduse ja lubas riigile hüvitada vaidlusaluse summa komandeeringukuludest, mis jääb veidi alla 600 euro.

Tagasi üles