/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/01/21/15091921t1hb968.jpg)
Kõige paremini on võimalikeks õnnetusteks ja nende ärahoidmiseks valmistunud maapiirkondade inimesed, halvemini aga Harjumaa elanikud, selgus If Kindlustuse läbi viidud uuringust.
Uuring: kõige halvemini on tulekahjudeks valmis Harjumaa inimesed
Maal elavatest inimestest 96 protsenti kinnitas, et neil on kodus suitsuandur, Tallinnas on see aga 93 protsendil elanikest. Veelgi suurem vahe ilmneb vingugaasiandurite puhul: maapiirkondades elavatest inimestest on see kodus 72 protsendil, Tallinnas ja Harjumaal aga vaid pooltel. Ka tulekustutite puhul selgus, et maal elavatest inimestest on need 65 protsendil, Tallinnas ja teistes suuremates linnades aga ainult ligi kolmandikul.
If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa sõnul tekitavad sellised numbrid muret, sest paljud ilmselt ei mõista tulekahjudega seotud riske.
«Tulekahjude puhul on tähtis arvestada, et andureid ja tulekustutusvahendeid ei lähe tarvis mitte ainult eramajades, kus kasutatakse näiteks puukütet. If Kindlustuse statistika järgi saab enamik tulekahjudest alguse hoopiski elektrisüsteemidega seotud riketest ja need võivad esineda ükskõik millises kodus. Umbes pooled tulekahjud toimuvadki korterites, seega enda turvalisuse eest tuleb kõigil hoolitseda,» selgitas Sepp.
Piirkondade vaates selgus, et Lõuna-Eestis on kodudes kõige enam suitsuandureid – 96 protsendil, Kesk-Eestis kõige enam vingugaasiandureid – 62 protsendil ja Lääne-Eestis kõige rohkem tulekustuteid – 62 protsendil. Lääne-Eesti inimesed paistavad lisaks silma sellega, et nad kontrollivad kõige hoolsamalt oma seadmete korrasolekut. Harjumaa eristub aga teiste piirkondade seast nii selle poolest, et andureid on vähem kui mujal, kui ka sellega, et neid kontrollitakse harvemini.
«Üks asi on seadmed, mis inimesi õigeaegselt hoiatavad, aga sama tähtis on kontrollida nende korrasolekut. Uuringust ilmnes, et ligi kolmandik inimestest ei kontrolli oma suitsuanduri korrasolekut ja tegelevad sellega siis, kui patarei on tühjaks saanud. Vingugaasiandurite ja tulekustutite puhul on see näitaja ligi paarkümmend protsenti. Üldiselt on märgata, et vanemaealiste kodudesse on rohkem selliseid seadmeid paigaldatud, teiselt poolt aga selgub, et just eakamad kontrollivad seadmete töökorras olekut kõige vähem. Küllap tasub nooremal põlvkonnal siin abikäsi ulatada,» lisas Sepp.
Tootejuhi sõnul on tulekahjude puhul tähtsaim tagada inimeste turvalisus. Isegi kui tulekustutusvahend on olemas, tuleb kindlasti kaaluda, kas selle kasutamine ei sea ohtu inimest ennast. «Tulekahju võib areneda väga kiiresti, selle käigus võivad lisaks kuumusele tekkida inimesele ohtlikud gaasid. Ennekõike on vaja kaitsta inimeste ohutust. Kodud saab hiljem korda teha kindlustuse abiga.»
Igakülgset infot oma kodu tuleohutuks muutmiseks leiad päästeameti kodulehelt www.rescue.ee.
Kuigi Eestilgi jätkub veel arenguruumi, on kodudes tuleohutust tagavaid abivahendeid siiski rohkem kui teistes Balti riikides. Suitsuandureid leidub Eestis 95 protsendil kodudest, Lätis on neid 84 protsendil ja Leedus 75 protsendil kodudest. Vingugaasianduri on Eestis hankinud 57 protsenti elanikest, Leedus 46 ja Lätis vaid 39 protsenti. Tulekustuti on olemas 46 protsendil Eesti peredest, Lätis ja Leedus on need näitajad vastavalt 43 ja 41 protsenti.
If Kindlustuse Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.