VALIMISRADAR ⟩ Tants ümber EKRE ei lase sisulisel debatil kõlada

EKRE ja Sinise äratuse korraldatud tõrvikurongkäik Tallinnas 24. veebruaril. Foto: Madis Veltman

Vabariigi aastapäev ja sellega kaasnenud pikk nädalavahetus oleks võinud anda erakondadele võimaluse sõnastada Eesti demokraatia, ühiskonna ja majanduse pikki visioone, kuid sisulise debati asemel klatiti Eesti ajakirjanduses Politico veergudelt alanud EKRE skandaali.

Kõigis seni ilmunud Stationi valimiste kajastusandmete kokkuvõttes oleme pidanud tõdema, et EKRE ja rahvuskonservatiividega seotud uudised domineerivad meediaruumis toimuvat valimiskajastust. Erand polnud ka eelmine nädal, kui poliitilised rivaalid proovisid kasutada Politicos avaldatud väiteid EKRE ja Kremli võimalikust seotusest rahvuskonservatiivide toetuse kõigutamiseks.

Mis oli selle tulemus? Kui üle-eelmisel nädalal (13.02–19.02) oli EKRE ja Reformierakonna kajastuste vahe 17 kajastust EKRE kasuks, siis eelmisel nädalal oli peamiste rivaalide vahe 140 uudist EKRE kasuks. Kuigi eelmisel nädalal märkisin, et meediatähelepanu tulipunktis püsimine võib vähendada rahvuskonservatiivide toetust reitingutes, siis pean täna nentima, et eksisin.

Jah, peaministri eelistuste (ERR) osas on EKRE esimehe Martin Helme toetus nädalast-nädalasse näidanud mõningat langust, kuid EKRE üldine toetus on vähemalt Norstati koostatud reitingute kohaselt teinud 0,8-protsendilise tõusu. Arvestades Politico skandaali ulatust ja reitinguid, võib eeldada, et skandaal pigem aktiviseeris EKRE, aga ka teiste erakondade valijaskondasid, ning kindlustas praeguseks väljakujunenud valimiseelistust.

Niisiis tuleb tõdeda, et EKREt seni hästi teeninud taktika «provotseeri, eskaleeri ja improviseeri» töötas ka nüüd. Eriti, mis puudutab improvisatsiooni.

Samas, vaadates teemade kajastusdünaamikat, rebis tänu Politico skandaalile julgeolekupoliitika kajastamine teistest debati teemadest selgelt eest ära. Eriliselt langes just Reformierakonna tugevuse majanduspoliitika teema kajastamine.

Arvestades ühe teema domineerimist ja selle polariseerivat iseloomu, siis võib see omada teatavat negatiivset mõju valimisaktiivsusele. Täpsemalt vaadates erakondade kajastusosakaalusid valimisteemades, siis on selge, et kõige rohkem kõnetab valimiste kajastamine EKRE ja Reformierakonna potentsiaalseid valijad. Teised erakonnad on pidanud suuresti kommenteerima kahe rivaali vastanduvaid seisukohti, kuid ei jäta piisavalt ruumi väiksematele oma seisukohtade esitamiseks.

See võib aga panna teiste erakondade valijaid mõtlema, kas nende hääl läheb ikka asja ette või annavad nad kaude hääle hoopis EKRE-le või Reformierakonnale. Lihtsamalt öeldes – valid Isamaa, saad EKRE või valid Eesti 200, saad Reformierakonna. Niisiis võib see polariseerunud olukord hoopis üldist valimisaktiivsust pärssida.

Stationi valimisradar mõõdab üheksa üldvalimiste teema kajastamist kogu Eesti meediaruumis. Poliitteemade kajastamist mõõdame poliitika valdkonda kuuluvate teemamärksõnade kajastusmahtude abil. Erakondade osalust poliitikavaldkondes mõõdame, ristates parteide kajastusandmeid teemamärksõnade kajastusandmetega.