/nginx/o/2012/02/08/948398t1h56fc.jpg)
Justiitsministeeriumis valmis analüüs elektroonilise valvega lähenemiskeelu kasutamise kohta. Sellest selgus, et elektrooniline valve vähendaks lähenemiskeelu rikkumisi ning suurendaks kontrolli selle täitmise üle, olles samas ka üsna kulukas.
Michal: elektrooniline lähenemiskeeld oleks tõhus, kuid kulukas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul analüüsiti vajadust kohaldada elektroonilise valvega lähenemiskeeldu, selle võimalusi ja rakendatavust, kuna valdavalt rakendatakse lähenemiskeeldu vägivallakuritegude või perevägivalla ohvrite kaitseks.
Elektroonilise valvega lähenemiskeelu kasutamine tulevikus oleks justiitsministri sõnul uus ja tõhus meede kannatanute kaitseks ning huvi selle vastu on olemas. Elektroonilise valve rakendamine sõltub tema sõnul lähiaastatel eeskätt rahalistest võimalustest ning samuti tuleb teha sammud seadustesse vajalike aluste loomiseks, et sellist lähenemiskeelu kontrolli kasutada.
«2006. aasta keskpaigast alates, kui sai hakata kriminaalmenetluses lähenemiskeeldu määrama, on käesoleva aasta alguseks määratud 112 lähenemiskeelu veidi enam kui sajale isikule,» ütles minister. «Samal perioodil on registreeritud 102 lähenemiskeelu rikkumist, millest 2/3 olid suhtlemiskeelu rikkumised ning harvem vägivallaga seotud rikkumised.»
Michal rääkis, et suure osa rikkumisi paneb toime väike arv kurjategijaid. Näiteks 90 protsenti kõikidest 2010. aastal registreeritud rikkumistest pani toime kaks meest ja veidi üle 70 protsenti rikkumistest 2011. aastal pani toime neli meest.
Ministri sõnul keelatakse lähenemiskeeluga kurjategijal viibida teatud paikades, suhelda kannatanuga või läheneda talle.
«Enamasti kaitstakse sellega kuriteo vahetut ning kolmandikul juhtudest ka kaudseid ohvreid, mistõttu vajaks selline piirang ka paremat kontrolli.» ütles Michal. «Teistes riikides on viimasel kümnendil tõusnud päevakorda mõte jälgida lähenemiskeelu täitmist tehniliste seadmete abil. Näiteks rakendatakse elektroonilise valvega lähenemiskeeldu USAs ja Hispaanias, seda katsetatakse Rootsis, Norras ja Portugalis. Tehnoloogia poolest on kasutusel nii statsionaarseid kui ka GPSil põhinevaid järelevalveseadmeid.»
Analüüsi koostaja, ministeeriumi kriminaalteabe ja analüüsi talituse nõunik Kaire Tamm lisas, et nende hinnangul suurendaks elektroonilise valvega lähenemiskeeld kannatanute turvalisust ja tugevdaks kontrolli lähenemiskeelu tingimuste täitmise üle, vähendades sedasi kindlasti ka lähenemiskeelu rikkumisi.
«See küll suurendaks ohvri turvalisust, kuid ei aitaks kõikide lähenemiskeelu rikkumiste korral. See ei välista näiteks telefonikõnesid, lühisõnumeid ja teisi võimalusi rikkuda suhtlemiskeeldu, mis moodustavad tänastest rikkumistest enamiku, » ütles ta.
Justiitsministeeriumi analüüsis kaalutakse elektroonilise valvega lähenemiskeelu rakendamiseks mitmeid plusse aga ka miinuseid, millest üks suurim on lahenduse kulukus.
«Nii näiteks maksaks kaheosalise GPS-seadme süsteem, mida Eestis võiks kasutusele võtta, näiteks 50 lähenemiskeelu juhtumi puhul aastas ligi 133 000 eurot,» ütles Tamm.
Täna edastas justiitsministeerium elektroonilise valvega lähenemiskeelu kohaldamise analüüsi riigikogu õiguskomisjonile, et õiguskomisjon saaks analüüsiga tutvuda ning seda kasutada arutelu ja otsuste alusmaterjalina.