Poldrilugu ähvardab kulukaks minna

Poldritandri eesliinil võitlev Anti Kalvet juhtis juba 2010. aastal Postimehe tähelepanu Aardla poldril toimuvale kahtlasele tegevusele või pigem tegevusetusele. Foto: Margus Ansu

Kolmapäevane ETV «Pealtnägija» käsitles taas kord Euroopa maksumaksja raha kasutamist Aardla poldri fiktiivseteks ehitustöödeks, aga kogu poldrilugu võib kulukaks minna ka Eesti maksumaksjale.

Saatest selgus, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) poleks pidanud esitatud toetustaotluse alusel Aardla Maaparandusühingule üldse mingit toetust maksma, sest tegelikult andis oma kooskõlastusallkirja taotlusele vaid käputäis poldriühingu ligi poolesajast liikmest.

Ka Postimees on juba kirjutanud Uno Pautsi ja poldriühingu tegemistest põhjalikumalt 2010. aasta 10. veebruari ja 24. novembri väljaannetes. Kokku sai poldriühing eri allikatest seitsme miljoni krooni ringis, PRIA-lt tuli sellest 3,6 miljonit krooni ehk 229 113 eurot. Toetusest oli omakorda veerand ehk 57 278 eurot Eesti riigi panus ja kolmveerand tuli Euroopa Liidult.

Vähe teatakse, et juhul kui PRIA ei saa alusetult makstud Euroopa raha võlgnikult ise kätte, peab Eesti riik omakorda Euroopa Liidu 75-protsendilisest osalusest poole tagasi maksma. Selline põhimõte ei kehti ainult poldritoetuste kohta, nõnda on see kõigi PRIA makstavate Euroopa Liidu summade, ka tavaliste otsetoetuste puhul.

Niisiis on PRIA juba tasunud poldriühingule riigi osalusena 57 278 eurot ja peaks maksma Euroopa Komisjonile tagasi veel 85 917 eurot juhul, kui poldriühing ei suuda riigi nõuet täita. Kogusummana oleks PRIA toetuse puhul otsene kahju Eesti maksumaksjale vähemalt 143 195 eurot ehk 2,24 miljonit krooni.

PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal lisas, et Euroopa raha tagasikandmise reegel laieneb siiski ka põhivõlale juurde arvutatavatele intressidele ja viivistele. «Seega ei saa praegu öelda, kui suureks võiks täpsemalt kujuneda selle võla tagasimakse Euroopa Komisjonile,» selgitas ta.

Hämmal lisas, et Euroopa Liidu osalusest pool tuleb Euroopa Komisjonile tagasi maksta siis, kui võlg saab nelja-aastaseks. «Kui aga võla tagasinõudmisega jõutakse kohtusse, tuleb tagasikanne teha võla saamisel kaheksa-aastaseks,» lisas ta. Poldriühing eesotsas selle juhatuse liikme Uno Pautsiga andis PRIA seoses 3,6 miljoni krooni tagasinõudega kohtusse ja protsess kestab.

Samuti poldriühingu juhatusse kuuluva kartulikasvataja Ants Einola kinnitusel tuleb juhul, kui Aardla Maaparandusühing kaotab kohtuprotsessi PRIAga, ühing ilmselt likvideerida. Üsna selge on ka see, et ühingult endalt pole sel juhul midagi võtta ja võlg jääbki riigi kanda – isegi poldri pumbajaam kuulub Postimehe andmetel omavalitsusele.

Hämmali sõnul ei ole PRIA seni selliseid tagasimakseid Euroopa Komisjonile veel teinud. «Maaelu arengukava 2007–2013 rahastamise fondi meetmete raames tekkis esimene võlg 2007. aasta detsembris ja vanim laekumata võlg tekkis 2009. aasta jaanuaris,» selgitas ta.

Praegu on PRIA võlgade registris enam kui 100-euroste võlgade summa 2,8 miljonit eurot ja võlgnikke 176. Ühel isikul võib olla seejuures ka mitu võlga. Samas on PRIA maksnud 2004. aastast välja üle 1,49 miljardi euro toetusi. «Võlgnevuste osatähtsus kokku makstud summast on väga väike,» lausus Hämmal.

Sellal kui Pauts käib PRIAga kohut seoses toetuse tagasinõudega, venib prokuratuuris juba 2010. aasta algusest Pautsi tegevust puudutav kriminaalasi. Ringkonnaprokurör Marge Püss ütles Postimehele kolmapäeval, et uurimine käib.

«Uurimine käib, aga ega me ei ole kahju kindlaks teinud – peame korralikult kahju kindlaks tegema, enne ei saa me selle looga kuhugi minna,» lausus ta. «Seda, kas see kriminaalasi kohtusse jõuab või ei jõua, ei saa mina teile praegu küll öelda. Mina saan minna kohtusse asjaga, mille juurde kuulub sendi pealt kindlaks tehtud kahju.»

Püss lisas, et poldri pumpla elektritarbimise näidu asjus on praegu vastuolulised andmed ja poldril tehtud tööde kohta kaks aastat hiljem tehtud ekspertiis ei ole arvestanud ilmastikuolusid.

PRIA toetus

•    Aardla Maaparandusühing sai PRIA-lt 229 113 eurot toetust.

•    Sellest veerandi ehk 57 278 eurot andis Eesti riik.

•    Kolmveerandi ehk 171 835 eurot andis Euroopa Komisjoni fond.

•    Juhul kui PRIA ei saa toetusraha poldriühingult tagasi, peab ta poole Euroopa Liidu osast ehk 85 917 eurot Euroopa Komisjonile tagasi maksma. Sellele võivad lisanduda viivised ja intressid.

•    PRIA võlgade registris on praegu rohkem kui 100-euroste võlgade summa 2,8 miljonit eurot ja võlgnikke on 176.

•    PRIA on maksnud 2004. aastast üle 1,49 miljardi euro toetusi.

Allikas: PRIA