FOTOD ⟩ President Alar Karise aastapäevakõne

Presidendi traditsioonilist vabariigi aastapäevakõne saab jälgida Postimehe vahendusel. Kell 18 peab Vabariigi President Alar Karis iseseisvuspäeva kõne, sellele järgneb pidulik kontsertetendus Estonia kontserdi- ja teatrimajas.

President Alari Karis märkis oma riigi aastapäeva kõnes, et Eesti idapiirist on saanud vabaduse piir, millest teisel pool valitsevad kurjuse jõud ning kui Venemaal peaks olema ambitsioon rünnata ka Baltimaid, saaks NATO vastus olema kiire ja lõplik.

Riigipea meenutas, et omal ajal oli Eestil kiire astumisega Euroopa Liitu ja NATO-sse. «Seejärel näis, et on aega hinge tõmmata. Enam mitte. Tõtlik aeg on tagasi. Julgeolek. Inimeste toimetulek. Demokraatliku alusmüüri hoidmine. Haridus. Tervis. Keskkond. Innovatiivsus ja majanduskasv. Riigi ja kodanike suhted. Kestmine riigi ja rahvana. Need on proovikivid, millega kiire hakkama saamine määrab Eesti tuleviku,» loetles Karis.

«Sellepärast, kui tahame end tõelikult aidata, nagu Tammsaare kirjutas, peame kasvatama sisemist veendumust, et meie ainuke õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis,» rõhutas Karis.

Tema sõnul tuleb Eestil olla sitke ja nõtke, leidlik ja uljas. «Tuleb olla endiselt kõike seda, mis aitas kaasa, et Eesti tõusis taas läänemaailma lahutamatuks osaks,» ütles Karis. «Ainult et Euroopaga ei ühenda meid ei nüüdisaegne maantee ega kiire raudtee. Lennuliinid jätan praegu kõrvale. Ja kui me nipernaadidena istume ja vaatame, kuidas päike loojub, siis päike loojub ning meie maanteid ja raudteid ei ehita. Kiired ühendused, kõikvõimalikud ühendused põhja, läände, lõunasse ja Eesti sees – maanteest elektriliinide ja internetini – peaksid olema osa meie strateegilisest soovist vältida ääremaastumist vaba maailma lõpus.»

Karise sõnul saab praegu öelda, et Luhamaal, Koidulas ja Narvas saab alguse vabadus, sest teisel pool piirijoont laiutab kurjus. «Eestis tekitab see ebakindlust ja muret. Kui kinnitan, et Eesti sõjaline julgeolek on hoitud ja kaitstud, tundub selline kategoorilisus alguses tegelikkust ilustav. Elame ju geopoliitiliselt hapras paigas, impeeriumigeeniga Venemaa kõrval. Selle Venemaa, kelle aasta tagasi alustatud totaalne sõda Ukrainas avas põrguväravad kaosesse ja kannatustesse,» ütles Karis.

Presidendi sõnul ei saa mööda küsimusest, kas Venemaa võib rünnata ka Baltimaid. «Juba enne suure sõja algust lubasid NATO liitlased, et rünnaku korral toetavad nad Ukrainat relvadega. Sellest sõnast on kinni peetud. Ent oli ka teada, et NATO üksused ei lähe Ukrainasse Venemaa vastu sõdima. See teadmine kahjuks julgustas agressorit. Venemaa juhtkonna eesmärk on endiselt imperialistlik – vallutussõja jätkamine, Ukraina allutamine. Inimelul, ei kodus ega Ukrainas, pole Venemaa silmis mingit väärtust. Nagu ka enda majanduslikul laostamisel ja diplomaatilisel isolatsioonil. Aga Venemaa ei peaks kahtlema: niipea kui ta ründab NATO liitlast, saab alliansi vastus olema kiire, purustav ja lõplik. Kohapeal. Vägi väe vastu. Olen selles kindel,» ütles Karis.

Presidendi sõnul jääb valmisolek Eestit kaitsta rahu vaenava Venemaa kõrval eestimaalasi alatiseks saatma. Karise sõnul peab ta silmas reservarmee lahinguvalmiduse suurendamist ning Kaitseliidu võimekuse ja arvukuse kasvatamist, õppekogunemisi, uusi relvasüsteeme ja võimalusi nende kasutamist Eestis harjutada, ladusid täis vajalikku laskemoona ning suutlikkust liitlasi kiirelt vastu võtta ja neid võõrustada.

«See kõik on meil olemas ja läheb järjest paremaks. Eesti on tegutsenud oma kaitsevõime tõstmiseks jõuliselt, teinud keerulisi ja kulukaid otsuseid. Sõjalisi riigikaitsekulusid lubavad suurendada kõik poliitilised jõud. Ma tõesti loodan, et niisugune üksmeel jõuab ka elanikkonnakaitse rahastamiseni. Koos NATO liitlastega teeme kõik võimaliku, et Eestis ja kogu Läänemere piirkonnas oleks nähtav ja veenev sõjaline hoiak, valmis meid kaitsma esimesest sekundist. Meie ei valmistu kedagi ründama, vaid kaitseme Eestit ja enda demokraatlikku naabruskonda,» ütles Karis.

Tema sõnul tuleb panna Eesti ja seega NATO riikide iseseisvusele nii kõrge hind, et võimaliku vastase ähvardus ei ole enam tõsiseltvõetav ja tal kaob vallutamise huvi. #Et Eesti – ise ja liitlaste toel – on nii tugev, et keegi ei hinda meie kaitsetahet ja kaitsevõimet valesti. Nii et, kui ma ütlen – Eesti on kaitstud –, siis nii ongi. Eesti on tõesti kaitstud," rõhutas Karis.

Tema sõnul kohustab riigikaitse looma ja hoidma usaldust riigi ja tema kodanike vahel. «Mööngem, et julgeoleku tagamine asetab osale meist suurema koorma kui teistele. Nii on see nüüd Nursipalus. Pean meie kõigi kohustuseks vältida riigikaitse vajaduste ja elukeskkonna hoidmise vastandumist. Kaitseväe taristust ja väljaõppevõimalustest, mida saame pakkuda, sõltub otseselt nendesamade liitlaste kohalolek, ilma kelleta pole meie heidutus ja kaitse terviklik. Leidkem harjutusvälja laiendusele lahendus koostöös, üksteise suhtes lugupidavalt ning kogukonna ja omavalitsuste vajadusi arvestades,» ütles Karis.

Riigipea rõhutas ka Ukraina toetamise olulisust. «Me ei vaata tegevusetult pealt sõjakuritegusid Euroopas, tapmist ja purustamist, rahvusvahelise õiguse hülgamist. Meid kohustab Ukrainat toetama Eesti sisemine kompass. Me läheme appi, kus suudame abi anda. Nii saatsime ka enda päästemeeskonna maavärinast räsitud Türki. Ma tänan kõiki eestimaalasi, kes toetavad Ukrainat – südamega vabatahtlikud, pühendunud diplomaadid ja riigiametnikud, tervishoiu- ja haridustöötajad, ettevõtjad, politseinikud-piirivalvurid, kaitseväelased. Paljud Eesti inimesed,» ütles Karis.

Tema sõnul peab Eesti olema valmis pikaks pingutuseks, mille ulatust mõõdetakse lõpuks aastatega. «Sestap tõuseb üha tarvilikumaks küsimus: kuidas hoida üleval Ukraina sõprade motivatsiooni toetada agressiooni ohvrit, kui kurnamissõda venib ja venib? Aga vaatame edasi: milliseks üldse kujuneb pärast sõda maailma uus julgeolekukord? Siin ei saa meie jätta end kõrvaltvaatajaks,» ütles Karis.

Tema sõnul demonstreerib Venemaa iga päev, et tema läheduses ei ole neutraalsus võimalik. «Rootsi ja Soome otsus NATO-ga liituda on tingitud just sellest. Ja sel põhjusel toetab Eesti alliansi laienemist. NATO ja Euroopa Liit peavad Ukrainale koostama ühinemiseks selge, aga realistliku teekaardi. Samuti vajab seda Euroopa teele asunud Moldova. Nii soovime suurendada ala, kus on võimalik elada rahus. Ja soovime vähendada halli tsooni – seda ähmase julgeoleku piirkonda Euroopas, kus vabadus on haavatav kellegi impeeriumi-ambitsioonide tõttu,» ütles Karis.