Tüli klaaritud: valitsus kinnitas heaolu arengukava

Peaminister Kaja Kallas (vasakul), justiitsminister Lea Danilson-Järg (paremal). Foto: Mihkel Maripuu

Vabariigi Valitsus kinnitas tänasel istungil sotsiaalministeeriumis välja töötatud heaolu arengukava, millega seatakse strateegilised eesmärgid pere-, sotsiaal- ja töövaldkonnale järgmiseks seitsmeks aastaks.

Arengukava lõi jaanuari lõpus valitsuses lõkkele tüli, sest justiitsministeerium Lea Danilson-Järg takistas viimasel hetkel selle heaks kiitmist, viidates soolise võrdsuse ja palgalõhe punktile. Danilson-Järg heitis hiljem Postimehega suheldes ette, et kõigi sihtgruppide ettepanekuid polnud arengukavas üldse arvestatud.

Heaolu arengukava võtab fookusesse laste ja perede heaolu ja toimetuleku, tööhõive ja tööelu, vanemaealiste toimetuleku ja nende ühiskonda kaasamise, sotsiaalhoolekande süsteemi toimimise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja vähemusgruppidele võrdse kohtlemise tagamise.

«Teeb head meelt, et arengukava koostamisse on panuse andnud väga paljud erinevaid valdkondi esindavad partnerid ja Eestimaa inimeste huve esindavate organisatsioonide kaudu tegelikult ka inimesed ise. Soovin kõiki panustajaid tänada, kes võtsid vaevaks kaasa mõelda, mil moel saame kujundada Eestis elukeskkonna, kus kõik inimesed, vaatamata nende eripäradele, tunneksid end turvaliselt, toetatult ning kaasatult. Nüüd on meil on olemas teejuht selle kõige saavutamiseks,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (SDE).

Tervise- ja tööminister Peep Peterson peab oluliseks, et arengukava vaatab Eesti inimeste vajadusi heaolu tõstmiseks tervikuna. «Parim kaitse vaesuse vastu on tööst saadav väärikas palk. Näeme, et vaja on tegeleda ebavõrdsusega tööturul, sealhulgas nii piirkondlike lõhedega kui ka erinevas riskigrupis inimestega. On ainuõige, et oma muresid lahendame kolmepoolselt koos ametiühingute ja tööandjatega,» tõdes Peterson. «Tööõiguse vaatest on oluline, et riik peab toetama tööandjate innovatsiooni ja käima kaasas uuendustega, sh uuenenud tööturu olukorraga, kuid mis tahes paindlikkus (sh platvormitöö) ei saa kaasa tuua inimeste õiguste (palk, puhkus, ohutus) vähenemist.»

Võrreldes eelmise heaolu arengukavaga on uues, aastateks 2023–2030 koostatud kavas, lisandunud valdkondadena laste- ja perepoliitika, ohvriabi arendamine ja vanemaealiste heaolu. Laste- ja perepoliitika hõlmab lastekaitse valdkonna tegevusi ning neid rahvastikupoliitika osi, mis on seotud perede heaolu, lasterikkuse ja peresuhete väärtustamisega, kuid ei dubleeri teistes arengukavades käsitletavaid rahvastiku teemasid, nagu ränne, lõimumine, suremus. Ohvriabi valdkonna eesmärk on, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvriks langenud inimesed saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks. Vanemaealiste heaolu küsimuses seatakse eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas kaasatud ja toimetulevad.

Aastateks 2023–2030 koostatud Heaolu arengukava on varasema samanimelise arengukava jätk ja katab riigieelarve 17 tulemusvaldkonnast heaolu tulemusvaldkonda.

Arengukavaga on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi veebilehel.