Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

ÜLESKUTSE Eesti inimesed on annetanud juba 6800 ukrainlase heaks. Anna ka oma panus! (2)

Copy

Vaid 16,3 eurot võib päästa elu – annetuskampaania summa ei ole juhuslik, vaid täpselt nii palju maksab ühe Ukraina kangelase koolitamine, et ta oskaks pärast vigastada saamist päästa enda või relvavenna elu. Annetada saab, helistades 900 7910.

Aasta tagasi koguti heategevuskontserdiga televaatajate abil kiirabiautode saatmiseks Ukrainasse ligi 700 000 eurot, millest piisas üle 20 kiirabiauto saatmiseks. 

Heategevussaated on 24. veebruaril Kanal 2 ja Postimehe veebi eetris kell 13.50 ja 17.00. 

Mart Normet räägib kampaaniast:

«Nüüd astume kiirabiautodest sammu edasi, otse rindel Vene vägede vastu seisvate sõdurite juurde. Kogume raha selleks, et anda võitlejatele esmased meditsiinilised oskused pärast vigastada saamist enda või kaaslaste elu päästa,» rääkis üks korraldajatest Mart Normet. «Tänane annetussumma 16 eurot ja 30 senti ei ole mitte juhuslik summa, vaid täpselt nii palju maksab ühe vapra mehe või naise koolitamine. Üks kõne, üks inimene. Selle raha eest saab sõdur oskused, kuidas anda endale või kaaslastele pärast vigastada saamist õiget esmaabi.»

Koolitamist korraldab Ukraina heategevusfond PULSE, mille asutaja ja üks instruktor Fedir Serdiuk rääkis, et need esmaabikoolitused ei too kahjuks hukkunud inimesi tagasi, aga aitavad päästa neid, kes praegu riskivad oma eluga. «Meie unistus on, et igas võitlevas väeosas oleks instruktorite koolitatud mees ja igas üksuses oleks oma instruktor. Me võitleme selle nimel, et luua koolituskeskusi ja varustada need vajalike vahenditega.»

Koolituse tähtsusest ja eripäradest rääkis Ahti Varblane, kes on Kaitseväe Akadeemia sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse juhtaja. «Sõjatrauma peamine erinevus muust traumast on see, et sõja oma on peamiselt läbiv. Ehk kuuli- või killuvigastus. Läbivad vigastused on tavaliselt hästi brutaalsed, kas on jäsemed ära rebitud või hästi suured haavad. Rõhutatakse just välise verejooksu peatamist, see on kõige olulisem elupäästev esmaabi. Sellepärast räägitakse väga palju ka žguttidest. Verejooksu peatamine võib olla kõige olulisem, peaaegu sama oluline on allajahtumise vältimine.»

Eesti Laulu võitja Alika Milova 

«Ukrainlased on hästi tänulikud selle eest, et eesti rahvas ulatab neile abikätt ja on neile toeks ja abiks. Iga kõnega saab üks Ukraina kaitsja endale elupäästvad esmaabioskused.»

Kampaania jaoks on avatud spetsiaalse telefoniliin 900 7910, kuhu helistades saab annetada 16 eurot ja 30 senti ehk võtta enda peale ühe vapra mehe või naise koolituskulud.

Nii on võimalik anda oma panus ja saata Eesti vabariigi aastapäeval isiklik tänu nendele, kes kaitsevad oma kodumaal ka meie kodumaad. Kanal 2 ja Postimehe partner on MTÜ Slava Ukraini, kes on missiooni täitmiseks valinud Ukrainas välja väga hea renomee ja võimekusega heategevusfondi PULSE. Nende koolitustel on ellujäämisoskused omandanud juba üle 11 000 julge mehe ja naise.

Saates kõlavad laulud aasta tagasi toimunud heategevuskontserdilt «Slava Ukraini!» ning värsked intervjuud ja videolood Ukrainast ja Eestist. Hoiame Eesti vabadust, aitame ukrainlastel ellu jääda! Saate meeskond: Sigrid Salutee, Moona-Liisa Mänd, CJ Kask, Anneli Savitski, Mart Normet.

Ukraina inimesed rääkisid oma elust ja olust sõja ajal ning soovisid Eestile head sünnipäeva.

Tiit Pruuli

«Kus veel, kui mitte Ukrainas, Kiievis, Butšas oleks õige rääkida vabadusest. Ümberringi on kena talveilm, päikegi paistab, aga hetkega võib kõik muutuda. Võivad hakata undama õhutõrjesignaalid, võivad hakata lendama raketid. Meie väärtusruum tundus aasta eest nii kindel nagu Pika Hermanni torn, sinimustvalge lehvib, riik on igavene. 24. veebruaril 2022 selgus, et see kindlus ei ole absoluutne. Vabadus on viis elada nii, nagu sa tahad. Igapäevaselt on vabadus eluviis. Ühel päeval sai selline vaba elu Kiievis, Butšas otsa ja siis taipasime meiegi, et vabadus ei ole midagi iseenesestmõistetavat, vabaduse eest tuleb võidelda. See võitlus on mõnikord julm, karm ja hirmus. Vaba inimese üks tunnus on see, et ta ei karda, oskab oma hirmudest üle saada. Ei kaitse mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähedasi, Ukraina kaitseb praegu ka Euroopat. Eesti demonstreerib oma vabadust sellega, et aitab Ukrainat.»

Jaagup Kreem

«Sõda on täiesti mõttetu, sellepärast et see toob kaasa valu, ängi ja häbi. Me peame tegema kõik endast oleneva, et ei tekkiks võimalustki... See sõda saab lõppeda ainult ühtemoodi. Ja see on Ukraina võit. Meie saame anda oma panuse.»

Andres Kõpper

«Loen iga päev uudiseid Ukrainas toimuva kohta. Mingis mõttes vähendab süütunnet, et ma iga päev reaalselt ja käegakatsutavat abi ei osuta. Teisalt on selle lugemine ka põnev. Mul puudub igasugune kokkupuude sellise olukorraga. Me peame olema ettevaatlikud, et enda kursis hoidmine ei muutuks nagu põnevusromaani lugemiseks.»

Terje ja Ruslan Trochynskyi

«24. veebruari hommikul on Ruslan väljas, mängib tromboonil Eesti hümni, meie laulame. Toimub pidulik lipu heiskamine. Tähistame oma vabaduse pidu. Seni oli see ainult Eesti päralt, alates eelmisest aastast muutus mõiste päeva pealt. Muutus arusaam vabaduse kaitsmisest, ei pruugi olla iseenesestmõistetav, et elan vabas riigis. Kui täna istub Eesti rahvas sõpradega laua ümber ja tähistab riigi vaba olemise sünnipäeva, siis võiks igaüks väga sügavalt mõelda selle üle, et ka järgmisel aastal samal ajal oleks minu riik vaba. Et sõda Ukrainas lõppeks ja et see siia ei tuleks. Eestis elavad ukrainlased tähistavad ka koos eestlastega Eesti sünnipäeva. See on nende jaoks õnnelik ja kurb päev.»

Tagasi üles