Tervisest hooliv inimene peaks päevas sööma kaks-kolm lusikatäit idandeid

Plekk-kaanele augud sisse ja seemned idanema: seemned peavad olema niisked, kuid liigne vesi peab ära nõrguda saama. Foto: Shutterstock

Taim paigutab seemnesse enda kohta info ja ümbritseb seemne toitainevaruga, mis võib säilida aastaid või aastakümneid. Soodsates kasvutingimustes muutuvad toitained ensüümide toimel kergesti lahustuvaks ja idule omastatavaks – algab seemnete idanemine, uue taime n-ö imikuiga. Paraku nimetatakse idandeid sageli ekslikult idudeks.

Idu on seemne osa, millest areneb taim. Idu koosneb tulevase taime algetest: idujuur, iduvars, idulehed, idupung. Lisaks idule on seemnes tavaliselt ka sisetoitekude.

Idand on arenema hakanud idu, mis toitub seemne varudest. Idulehed on taime esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes arenevad ja valguse käes roheliseks muutuvad. Neid nimetatakse tõusmeteks, enamasti aga suupärasemalt võrseteks.

Kui seeme puutub kokku veega, tärkab temas elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine.

Idandamise käigus suureneb seemne vitamiinisisaldus ja vallanduvad biokeemilised protsessid. Näiteks tekib C-vitamiin, mida kuivas seemnes peaaegu polegi. Märgatavalt suureneb väärtuslike B-rühma vitamiinide kogus. Vitamiini B₂, mille vähesusest on tingitud muide ka inimese energiapuudus, tuleb juurde lausa neli korda. Mitmekordistub E-vitamiini sisaldus.

Idanemise ajal tekib idus aineid, mida kuivas seemnes pole ja mis hiljem taime kasvades kaovad. Selles peitubki idandite imeline vägi. Kirjanduse andmeil on suurim kogus väärtuslikke aineid idandeis 72tunnise idandamise järel, pärastpoole hakkab taim neid ise oma kasvuks tarvitama. Seepärast soovitatakse idusid süüa 60–80 tunni jooksul pärast idandamist. Nii et idusid tuleks tarvitada selle aja sees või panna kaanega suletud purgis külmikusse, kus neid võib säilitada kuni poolteist nädalat.

Idude toiteväärtus on seemne omast mitu korda suurem, sest toodetakse juurde vitamiine, ensüüme ehk fermente ning hormoonide eelühendeid ja vitamiine. Samuti lõhustuvad ja muutuvad selle protsessi käigus süsivesikud, rasvad ja proteiinid, mistõttu on organismil neid kergem omastada. Idud sisaldavad inimorganismi puhastavaid kiudaineid. Täisteraleib, kliid ja idandid on nagu seedekulgla korstnapühkijad.

Üle tarbida ei maksa

Noortes idudes on peidus tohutu fermentide energia, mistõttu peaks kasutama toiduks ainult värskeid ja termiliselt töötlemata idandeid. Kuna idandid on rikkad bioloogiliselt aktiivsete toimeainete poolest, soovitatakse neid tarbida mõõdukalt, mitte üle 2 sl päevas.

Idandite suhteliseks puuduseks tuleb pidada nitraadisisalduse suurenemist idandatud seemnetes esimese kolme päeva jooksul, seejärel nende sisaldus väheneb. Nitraadisisaldust aitab vähendada kõrgem temperatuur (kuni 25 kraadi), piisav valgus ja pikem idanemisaeg.

Urbaniseerunud ehk linna kolinud inimene on võõrdunud loodusest ja selle mikroorganismidest. Kanada tervishoiuametnikud hoiatavad lapsi, nõrga immuunsüsteemiga inimesi, vanureid ja rasedaid värskete idandite söömise eest. Tervishoiuorganisatsioonid annavad teada, et ehkki idandeid nähakse enamasti tervisliku näksimisena, võivad need sisaldada ohtlikke baktereid. Eelkõige ohustavad idandite sööjaid salmonelloos ja kolibakter, mis tekitab kõhuhädasid.

Parem ise idandada

Idandeid tasub pesta vähemalt kolm korda päevas, et neile ei tekiks hallitust. Mungoale hallitus eriti ei teki, kuid lutsern võib kergemini hallitama minna, seda tasub eriti hoolikalt pesta. Lutserni hallitama mineku oht viitab sellele, et poes müüdavad valmis lutserni idandid on millegagi üle pritsitud – muidu need hallitaksid seal karbis, kui nende säilivus on umbes kaks nädalat.

Olles ise lutserni idandanud, näen, et poes müüdav lutsern on ülekasvanud nagu mungubagi. Ise idandades saab värskeid ja puhtaid idandeid, pealegi on see palju odavam kui valmis idandeid poest osta.

Energia elusast toidust

Lastele (alates 1,5 eluaastast) tuleks idandeid pakkuda aasta läbi, sest kasvav organism vajab märksa rohkem kui täiskasvanu oma. Eriti soodustavad idandid rakkude kasvu. Kurnatud ja haige laps paraneb idandite toimel kiiresti.

Idandite söömine ennetab väsimust ja annab energiat.

Idandite kasutamisel paraneb vanemal inimesel nägemine. Samuti stimuleerivad idandid füüsilisi ja vaimseid võimeid.

Oma tervisest hooliv inimene peaks päevas sööma kaks-kolm supilusikatäit idandeid. Idanditest arvatakse abi olevat nina-, kurgu-, kopsu- ja nahahaiguste ning nakkushaiguste vastu, nende järjekindel söömine ennetab külmetushaigusi ning parandab juuste ja peanaha tervist. Siin pole mingit saladust – idandite elus energia stimuleerib organismi sisemist jõudu. Samuti pole idud toksilised ja neil on harva kõrvalmõju. Kasutades kolme jõudu – koostist, energiat ja informatsioonivälja, on idud võimelised haigusi võitma. Elus toit annab inimesele märksa suurema energia kui lihtsalt teravili, kuna idanemisprotsessis tera eluenergia on palju aktiivsem.

Idandid võileiva peale ja vägev start päevale antud. 2 × Foto: Shutterstock

Tänu tagasihoidlikule kalorisisaldusele sobivad idandid kaalujälgijale – näiteks mung­oaidud annavad 100 grammi kohta vaid 30 kalorit. Idandid aitavad kehal puhastuda, viia organismist välja jääkprodukte, mürke, liigset kolesterooli, mitteorgaanilisi ja teisi kahjulikke aineid. Idandite söömine ennetab väsimust ja annab energiat.

Kuigi idandid sisaldavad vähe toiduenergiat ja sobivad ideaalselt dieettoiduks, tuleb meeles pidada, et neis leiduvate rasvlahustuvate vitamiinide (D, E, K) omastamiseks on idandeid hea tarbida koos mõne kvaliteetset toidurasva sisaldava toiduainega, nt külm­pressitud õlidega.