/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/12/01/14997874t1h9b9d.jpg)
Keskkonnaminister Madis Kallas (SDE) allkirjastas määruse, millega vähendatakse riigimetsa uuendusraiete pindala järgneval viiel aastal 10 490 hektari pealt 9180 hektarile aastas.
Keskkonnaminister Madis Kallas vähendab lõpuks riigimetsa raiemahtu (1)
Seaduse järgi pidi minister määruse allkirjastama juba detsembris, kuid see venis koalitsiooni lahkhelide, eeskätt Isamaa vastuseisu tõttu.
Kõige rohkem puudutab riigimetsa 2023–2027 aasta uuendusraiete pindala vähenemine männikuid, vähemal määral kaske, haaba ja teisi puuliike. Üraskikahjust tingitud vajalike raiete maht lisandub planeeritavale 9180 hektarile. RMK algne ettepanek uuendusraieks oli 10 250 hektarit.
Kallase sõnul on metsade majandamine olnud intensiivsem, kui keskkond suudab taluda ja kõige kiirem viis olukorra parandamiseks on vähendada raiemahte riigimetsas . «Eesti mets ja loodus on juba piisavalt oodanud, et lõpuks raiemahte vähendataks. Metsade rikkus ei seisne ainult sealt saadavas puidus, vaid ka elurikkuses. Meie metsad on koduks vähemalt 20 000 liigile, kellega peab metsade majandamisel arvestama,» ütles Kallas.
«Praegune koalitsioon on kokku leppinud, et riigimetsa raiemahud vaadatakse üle ning korrigeeritakse vastavalt vajadusele. Eesti peab liikuma kestlikuma metsamajandamise suunas ning seetõttu tuleb vähendada uuendusraiete pindala. Uus raiemaht põhineb keskkonnaagentuuri minimaalse pindalaga uuendusraie ettepanekutel,» rääkis Kallas. «Ka metsanduse arengukavas nägime ette, et raiemahud peavad liikuma järk-järgulise vähenemise suunas. Soovisime arengukava protsessi ära oodata, kuid raiemahu otsust enam kaugemale lükata ei saa.»
Madis Kallase sõnul peab ka edaspidi lähtuma sellest, et meie metsad oleks kestlikumalt majandatud läbi raiemahtude vähendamise. «Nii praegune kui ka tulevased koalitsioonid peaksid seisma selle eest, et tagada metsade elurikkus, toetada puidu suuremat väärindamist Eestis kohapeal, luua juurde sektorisse uusi töökohti ja piirangute alla minevate erametsaomanike maade eest makstaks õiglast kompensatsiooni.»
Tulenevalt metsaseadusest peab keskkonnaminister määrama iga-aastaselt arvestuslangi alusel riigimetsa majandajatele järgneva viie aasta optimaalse uuendusraie pindala, sealhulgas männikute, kuusikute, kaasikute ja haavikute pindala puuliikide kaupa.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse esimehel on Mikk Marranil on ameti teatel hea meel, et neil on selgus riigimetsa järgmise viie aasta raiemahu osas. «Saame sellest tulenevalt nüüd oma töid täpsemalt planeerida,» lausus Marran. «Samuti saavad täpsemalt oma plaane seada meie koostööpartnerid, sealhulgas puidu ostjad.»
«RMK kannab hoolt peaaegu poole Eesti metsamaa eest, kuid meie osakaal iga-aastasest Eesti raiemahust moodustab vaid ligikaudu kolmandiku,» tõdes Marran.