/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/02/13/15137239t1h004a.jpg)
Kolmapäeval edastati riigikogule kollektiivne pöördumine, mis paneb ette, et korruptsioonikuritegude eest peab erakonda karistama sundlõpetamisega.
Kodanikualgatus soovib korrumpeerunud erakondade sundlõpetamist
Kollektiivsele pöördumisele andis oma toetusallkirja 1212 inimest, kes tegid riigikogule ettepaneku seaduste täiendamiseks ja et kehtestaks selged õiguslikud alused ja menetluskord erakonna sundlõpetamiseks rikkumiste korral.
Kollektiivse pöördumise esindaja Vahur Kollomi sõnul on põhiseaduses küll sätestatud, et keelatud on erakonnad, kelle tegevus on vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega, kuid sisulist mõju sellel erakondadele ei ole. «Õigusrikkumiste korral peab olema aga võimalus piirata erakonna tegevust ja kuritegude toimepanemisel peab olema riigil õigus erakonna tegevus keelustada ehk vajadusel erakond sundlõpetada,» ütles Kollom.
Teisalt saab erakonna tegevust piirata näiteks riigieelarvest rahastamise peatamisega. «Seadusandlus praegu neid vajalikke õiguslikke aluseid ja protseduure otseselt ette ei näe. Vaja on kehtestada need reeglid, et ei kasutataks ebaausaid võtteid ja oleks tagatud võrdne ning õiglane poliitiline konkurents. Kehtestatu oleks seejuures ka ennetusliku iseloomuga ja aitaks kaasa poliitilise kultuuri parandamisele,» ütles Kollom.
Tema sõnul peavad erakonnad näitama raha kasutamise osas eeskuju kõikidele teistele juriidilistele isikutele. «Nende tegevus peab olema läbipaistev ja annetused deklareeritud. Erakondade kiusatus vastu võtta keelatud annetusi ja nende karistamine süüteo eest rahalise karistusega pole osutunud piisavalt efektiivseks hoidmaks ära korruptsioonijuhtumeid. Korruptsioonikuritegude eest määratud trahvid makstakse kinni aga maksumaksjate raha eest, mis jõuab erakondadeni riigieelarve eraldiste näol,» lisas Kollom.