/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/09/04/11377991t1h268c.jpg)
Riigi tellitud uuring selgitas, et juba ligi kümme aastat tagasi keelustatud umbrohutõrjevahendite jäägid satuvad jätkuvalt vette jääkreostuse tõttu.
Keelatud umbrohutõrjevahendite vette sattumise põhjustab jääkreostus
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Ann Riisenberg rääkis, et pikka aega oli selgusetu, kust jõuavad Eestis vette taimekaitsevahendite toimeaine kloridasoon ja selle laguprodukt kloridasoon-desfenüül. Euroopa Liidus on neid aineid sisaldavad umbrohutõrjevahendid keelatud juba 2014. aastast. Selguse saamiseks tellisid keskkonnaministeerium ja maaeluministeerium Eesti Maaülikoolilt uuringu.
«Uuring kinnitas, et kloridasooni ja kloridasoon-desfenüüli allikaks on pinnasesse kogunenud jääkreostus,» ütles Riisenberg. «Pärit on see aastakümnete tagusest laialdaselt levinud peedikasvatusest, kus kloridasooni kasutati umbrohutõrjevahendina.»
Maaülikool võttis uuringut tehes proove Viljandimaal Olustveres, Jõgevamaal Adaveres ja Nõmaveres ning Tartumaal Mõras. Proove ei võetud ainult pinna-, põhja-, ja joogiveest, vaid ka mullast ja sõnnikust ning loomade söödast. Tahkest ja vedelsõnnikust uuritavaid jääke ei leitud. Küll aga leidub kloridasooni ja selle laguainet künnikihis ja eelduste kohaselt ka sügavamates kihtides, kust see leostub põhjavette.
Kloridasoon-desfenüüli leidumine joogivees inimese tervisele ohtlik pole, sest ainetele kehtivaid piirväärtusi ei ole reaalne joogivee ja toidu kogustega ületada. Arvutused näitavad, et 100 kilo kaaluv inimene peaks selleks iga päev tarvitama sadu liitreid neid aineid sisaldavat vett.