Koroonanõuete vastu võidelnud Sparta spordiklubi jäi kaotajaks ka ringkonnakohtus

Terviseameti poolt suletud Sparta ruumides tegutseb juba uus spordiklubi. 18.11.2021. Foto: Remo Tõnismäe

Hoolimata kehtinud nõuetest ja terviseameti ettekirjutusest kliente edasi teenindanud Sparta spordiklubi kaebus jäi rahuldamata ka teise astme kohtus. 

Spordiklubi pöördus kohtusse pärast seda, kui terviseamet kehtestas neile 2021. aastal koroonameetmete eiramise tõttu 2000 euro suuruse sunniraha. Ehkki spordiklubi maksis sunniraha ära, jätkasid nad nõuete eiramist ning pöördusid hoopis kohtusse sooviga raha tagasi saada ja ettekirjutus tühistada. 

Millest vägikaikavedu algas?

Terviseamet tegi 2021. aasta 14. oktoobril Spartale ettekirjutuse asuda viivitamatult kontrollima spordiseltsi tegevuses osaleda soovivate inimeste vaktsineerituse, läbipõetuse, vaktsineerituga võrdsustatuse või testituse tõendi olemasolu ning selle ehtsust ja kehtivust.

Ühes ettekirjutusega tegi terviseamet ka hoiatuse ettekirjutuse täitmata jätmisel või mittekohase täitmise korral sunniraha 2000 eurot kohaldamiseks. 22. oktoobril rakendas terviseamet varasemalt märgitud sunniraha, kuna ettekirjutuse täitmise kontrollimisel selgus, et spordiselts ettekirjutust ei täida.

Sparta tasus sunniraha 28. oktoobril ning esitas järgmisel päeval halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks ning tasutud sunniraha tagastamiseks.

Terviseameti 16. novembri korraldusega keelati Sparta majandustegevus tegevusalal «spordiklubide tegevus».

Tallinna ringkonnakohus jättis reedese otsusega Sparta spordiseltsi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna halduskohtu varasema otsuse muutmata. Klubi saab ringkonnakohtu otsuse nüüd riigikohtusse edasi kaevata. 

Ringkonnakohus: sunniraha oli õigustatud

Ringkonnakohus märkis, et valitsus võttis oma korralduse nr 362 vastuvõtmisel arvesse, et koroonaviiruse levik on kasvanud ja terviseamet prognoosib selle jätkuvat kasvu. Samuti arvestati kohtu järeldusel, et ohus on meditsiinisüsteemi toimimine ning et haiglasse jõuavad peamiselt vaktsineerimata inimesed, kelle suremus on kõrgem. Kohus viitas ka asjaolule, et vaktsineerimata isikutel on oluliselt suurem tõenäosus raskelt haigestuda, samuti nakatuvad ja kannavad nad viirust kergemini edasi ja arvestati seda, et elanike hulgas on vaktsineerimisega hõlmatus madal.

Ringkonnakohtu hinnangul oli korralduse nr 362 vastuvõtmisel eeltoodud asjaoludele tuginemine põhjendatud: «Ehkki Covid-19 puudutavad teadusandmed on pidevalt täienenud, ei muuda need prognoosidel põhinevaid otsuseid õigusvastaseks.»

Kohtu hinnangul ei saanud kohustust kontrollida enne treeningule lubamist isiku tõendit läbipõdemise, vaktsineerituse või negatiivse testitulemuse kohta ja isikut tõendavat dokumenti ülemääraseks pidada.

Ringkonnakohtu hinnangul oli ka kaebajale sunniraha rakendamine õiguspärane: seadusejärgseid asjaolusid, mis sunniraha välistaks, ei esinenud. Samuti oli selle täitmine võimalik ning suurus proportsionaalne.