Laupäeva õhtul kell 20 lõppes e-hääletamine ja eelhääletamine jaoskondades.

Riigikogu valimistel oli kella 16 seisuga käinud hääletamas 59,9 protsenti valijatest. Kõige kõrgem on seni olnud osalusprotsent Hiiu maakonnas (68,9 protsenti) ja kõige madalam Ida-Viru maakonnas (49,5 protsenti).

Lõplik e-häälte arv selgub pühapäeva hilisõhtul, sest pärast valimisjaoskondade sulgemist toimub topelthääletamise kontroll. Oma e-häält on võimalik muuta veel ka pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades. Kui valija on kasutanud mõlemat hääletamisliiki, jääb kehtima vaid valimisjaoskonnas pabersedeliga antud hääl.

405 valimisjaoskonda üle Eesti on pühapäeval avatud kella 9st hommikul kuni kella 20ni õhtul. Valija pole enam seotud ühe kindla valimisjaoskonnaga ja saab oma valimisringkonna piires valida, millises jaoskonnas hääletamas käia.

Valimisjaoskondade kohta saab rohkem infot kaardirakenduselt.

Neist riigikogu valimistest muutus hääletamisest osavõtu arvestamise metoodika. Varem arvestati selle arvutamisel kõiki Eesti valijaid, kuid püsivalt välismaal elavatest valijatest ainult neid, kes päriselt valimas käisid.

Nüüd võetakse arvesse kõiki välismaal elavaid valijaid – ka neid, kes valimas ei käi. Välisriigis elavate valijate arv on suur (umbes 84 000), kuid nende valimisaktiivsus madal (eelmistel valimistel ca 8 protsenti). Seega langeb uue arvestusega üldine valimisaktiivsuse näit.

2019. aasta valimisaktiivsus oli vana metoodikaga 63,7 protsenti, uue metoodikaga olnuks umbes 58 protsenti.

Kommentaarid (2)
Copy