VALIMISRADAR ⟩ Julgeolekudebatt sai uued tuurid

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem oli möödunud nädalal sunnitud mitut puhku valimisteks valmistuva EKRE ja tema juhi Martin Helme rünnakuid tõrjuma. Pildil tutvustab Herem 2020. aastal kaitseväe uut automaatrelva LMT R-20 RAHE. Foto: Mihkel Maripuu

Kõrgem meedianähtavus ei tähenda automaatselt positiivset mõju erakonna avalikule kuvandile. Seda kinnitas eelmisel nädalal värvikalt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kelle esimees Martin Helme otsustas minna sõnasõtta Kaitseväe juhtkonnaga.

Mida lähemale üldvalimised jõuavad, seda rohkem tõusevad erakonnad ajakirjanduse tähelepanu tulipunkti. Eriti kui erakonnal on võimalus pääseda üle riigikogu lävepaku. Seda ilmestab tõsiasi, et eelmise nädalaga suutsid kasvatada enda nähtavust kõik valimistel osalevad erakonnad.

Kuid taas ei saa me üle ega ümber EKREst, kes on jätkuvalt kõige teravama meediapilgu all. Kui 30. jaanuarist kuni 12. veebruarini suutsid rahvuskonservatiivid kampaaniaga kasvatada nii meediakajastuste hulka, defineerida ära valimiste peateemad ja kindlustada ka prognoositavat toetust reitingutes, siis eelmisel nädalal võtsid asjad pöörde selgelt halvemuse poole.

Eesti elanike seas ühe enim usaldatud institutsiooni Kaitseväega otsesesse sõnasõtta astumine on vähendanud nii EKRE kandidaatide kui ka erakonna toetust. Seda näitavad ERRi Kantar Emori ja Ühiskonnauuringute Instituudi Norstati küsitlused. Ühtlasi näitab julgeolekupoliitika selge kasv, et ka EKRE konkurendid tajusid ära soodsa momendi rivaali nõrgestamiseks. Seda eriti paremtiival.

Eelmise nädala lõpp andis EKRE rivaalidele teisegi kondi, mida järada. Nimelt kirjutas Politico loo Venemaa kuulsaima eraarmee Wagneri tõusust. Loos mainiti, et Wagneri juht Jevgeni Prigožini soovis 2019. aasta üldvalimiste eel EKRE abil kõigutada sotsiaalmeedias nii Kaja Kallase, president Kersti Kaljulaidi kui ka Euroopa Liidu toetust.

EKRE juhtkonna sõnul on tegemist libauudisega, mida nad isegi ei soostu kommenteerima. Moonika Helme suisa väitis, et Politico loos isegi ei mainita EKREt. Välismeediast tulnud ootamatu mainelöögi mõju alles hakkab tõenäoliselt avalduma, sest lugu on läinud nii-öelda suure kella külge sotsiaalmeedias, kuid võtab alles üles tuure tavameedias.

Viimasele annab kindlasti hagu juurde EKRE poliitikute otsus uudist jõuliselt negatiivselt sildistada ja kategooriliselt kõiki väiteid ümber lükata. Samal ajal aga tuuakse Politico uudise kontekstis välja kõik viimase paari aasta uudised, mis viitavad EKRE kremlimeelsusele.

Tuleb nentida, et julgeolekualane sõnasõda võtab tähelepanu ära teistelt olulistelt valimisteemadelt. Siiski võib ühekülgseks kiskuv valimisdebatt luua hea kommunikatiivse platvormi näiteks Keskerakonnale või mõnele muule poliitilisele jõule, et välja tulla sõnumiga stiilis «räägime rohkem toimetulekust ja teistest olulistest teemadest».

Samuti on selge, et praegune debati kontekst ei sobi ka EKRE-le, sest mida kauem on EKRE pildis julgeoleku teemal, seda suurem võimalus on teistel erakondadel rahvuskonservatiive valijate silmis diskrediteerida. Mis veelgi olulisem – teised erakonnad saavad oma püsivalijaskonda aktiviseerida ehk rõhutada, kui oluline on valimispäeval anda oma vastuhääl EKRE-le.

Stationi valimisradar mõõdab üheksa üldvalimiste teema kajastamist kogu Eesti meediaruumis. Poliitteemade kajastamist mõõdame poliitika valdkonda kuuluvate teemamärksõnade kajastusmahtude abil. Erakondade osalust poliitika valdkondes mõõdame, ristates parteide kajastusandmeid teemamärksõnade kajastusandmetega.