Ringkonnakohus tühistas Romeo Kalda tingimisi vabastamise

Romeo Kalda Foto: Mihkel Maripuu

Tartu ringkonnakohus tühistas täna Viru maakohtu määruse, millega Romeo Kalda vabastati tingimisi eluaegse vangistuse kandmiselt. Kohus leidis, et Kalda puhul on uute kuritegude toimepanemise oht endiselt olemas ning seetõttu ei saa teda veel vabastada.

Tartu ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tõi määruses välja, et Romeo Kalda vabastamise küsimuse puhul on täidetud küll formaalsed alused, nimelt on ta karistust kandnud vähemalt 25 aastat, nagu seadus vabastamise küsimuse korral ette näeb. Samas on vabastamise peamine eeldus süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine ehk peab olema piisav alus eeldada, et ta ei pane enam toime kuritegusid. 

Selleks, et Kalda retsidiivsusriski hinnata, kaasas ringkonnakohus eksperdi. Kriminaalkolleegium tõi välja, et retsidiivsusega seonduvat on aastakümneid uuritud (psühholoogia)teaduslike meetoditega, teadlased on välja sõelunud hulga tegureid, mis kõnelevad tulevaste kuritegude ohu poolt või vastu. Üheks tuntumaks meetodiks on Oxfordi ülikoolis välja töötatud OxRec (Oxfords Risk of Recidivism Tool), mida kohtu kaasatud ekspert kasutas.

Ekspertiisiakti ja asja materjalidega tutvumise järel leidis ringkonnakohus, et kuna Romeo Kalda puhul on uute kuritegude toimepanemise oht olemas, siis seetõttu ei saa teda ka vabastada.

Ringkonnakohus tõi välja, et mitu asjaolu näitab Kaldat positiivses valguses ja kõnelevad tema vabastamise kasuks: eelkõige tema käitumine vanglas viimase ligi 10 aasta jooksul (õpingud, programmide läbimine, töötamine, vestlused spetsialistidega). Lisaks toetab Kaldat vabaduses olles mitu inimest.

Ka retsidiivsusekspertiisis jõuti järeldusele, et Kalda retsidiivseks muutumise tõenäosus on madal. Eeskätt seetõttu, et tal pole probleeme joovastitega ning ta pole impulsiivne. Ringkonnakohtu hinnangul aga ei piisa sellest kõigest, et teda vanglast vabastada.

Verine kuriteoregister

Kohus tõi välja, et Kalda on sooritanud kuritegusid, millest osa on äärmiselt rängad. Esiteks hukkas ta kalkuleeritult (kuklalaskudega) ühe kaaskurjategija, sest pidas tolle käitumist oma kriminaalsete väärtuste põhjal vääraks. Teiseks laskis ta maha teda kinni võtma tulnud politseiniku ja tulistas teistegi politseinike suunas. Kolmandaks korraldas ta kaasvangi surnuks peksmise vanglas.

Neid kuritegusid silmas pidades tuleb Kaldalt edaspidigi karta väga raskeid kuritegusid, leiab kriminaalkolleegium. 

Varem toime pandud kuritegude puhul juhtis ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kolm tapmist toimusid küllaltki suure ajavahega (1994., 1996. ja 2006. aastal) ja nende iseloom oli võrdlemisi erinev. Niisiis ei juhtunud tapmised lühikese aja jooksul sarnases situatsioonis, vaid Kalda ekstreemne vägivaldsus on avaldunud erineval ajal erinevatel motiividel erinevas keskkonnas. 

«Romeo Kalda puhul saabki öelda, et maakohus jättis mitme Kalda kasuks rääkiva asjaolu kõrval piisaval määral arvestama tema iseloomu iseärasusi. Need iseärasused ilmnevad selgelt retsidiivsusekspertiisist: Kaldal on tugevad psühhopaatsed ja düssotsiaalsed isiksusjooned, tema empaatiavõime on vähene ning ta kaldub manipuleerimisele,» tõi kohus välja.

Kohtu hinnangul on need omadused avaldunud ka Kalda sooritatud tapmistes: need on toime pandud kalkuleeritult, ette planeeritult (eeskätt esimene ja kolmas tapmine) ja külmavereliselt.

Pole vabadusse laskmiseks veel valmis

Kohus viitas, et ekspertiisiaktist ilmneb seegi, et isiksusjoonte tõttu on Kalda suuteline ka pikaajaliselt käituma nii, nagu talle kasulik on. Tingimisi vabastamisse puutuvalt on Kaldale kasulik käituda vanglas võimalikult õiguskuulekalt.

Kohus leidis, et kui Kalda suudaks vabaduses saavutada mingi eesmärgi vägivalda kasutades, on kõigiti võimalik, et ta seda teekski – eriti olukorras, kus ta eeldab, et sellega ei kaasne mingeid talle negatiivseid tagajärgi (nt ta ei jää n-ö vahele).

Ringkonnakohus märkis, et tõsiasjad, et suur uute kuritegude oht tuleneb Kalda isiksuslikust isepärast ja et inimese isiksus on küllaltki püsiv, ei tähenda seda, et Kaldat ei olegi kunagi võimalik vabastada. Esiteks on ka ekspert märkinud, et mõnevõrra võib isiksus siiski ajapikku muutuda. Teiseks tuleb võtta arvesse ka seda, et erinevate kriminoloogiliste uuringute kohaselt sooritavad vanemad inimesed vähem kuritegusid kui nooremad (Kalda sai äsja 49-aastaseks).

Viimaks on võimalik, et Kalda paigutatakse avavanglasse ja tema käitumise põhjal seal saab öelda, kas tema uute kuritegude toimepanemise oht on muutunud tema vabastamiseks piisavalt madalaks.

Tänase määrusega tunnistas Tartu ringkonnakohus ühtlasi põhiseadusega vastuolus olevaks vabariigi valitsuse määruse nr 322 «Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord»  52. paragrahvi 1. lõike 4. punkti. Kohus edastas määruse riigikohtule, et algatada sätte kehtivuse üle otsustamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

Kohus leidis, et kehtiv õigus ei võimalda tasuda eksperdile vähem, kui on seaduses ettenähtud töötasu alammäär. Praegu oleks ekspert saanud põhjaliku ekspertiisi tegemise eest 125 eurot ehk 2,60 eurot tunnis, st alla töötasu alammäära. Seega ei ole määrus kooskõlas põhiseaduse 3. paragrahvi 1. lõike esimesest lausest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt peab määrus olema seadustega kooskõlas.

Määrus ei ole jõustunud. Määruskaebust saab esitada 15 päeva jooksul.

Viru maakohus vabastas 20. septembril Romeo Kalda talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi 10-aastase katseajaga, millest 7 aasta jooksul alluks ta käitumiskontrollile ja 12 kuu jooksul elektroonilisele valvele. Maakohtu määruse vaidlustas määruskaebe korras prokuratuur.

9. novembri 2022 määrusega lasi ringkonnakohus Kalda hindamiseks viia psühholoog Margus Veemil läbi tema retsidiivsusekspertiisi.