Martin Helme jätkas kaitseväe juhtide ründamist: «Te olete kahjurid!»

Martin Helme jätkab kaitseväe juhtide ründamist. Foto: Tairo Lutter

Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme jätkas laupäeval kaitseväe juhtide süüdistamist, et Eesti on Ukrainat sõjaliselt abistades jätnud oma lahinguvõime unarusse.

Avaldame Helme sotsiaalmeedia postituse muutmata kujul

Tegelesin reedel terve päeva intensiivselt valimiskampaania ja erakonna asjadega, seetõttu ei saanud enne õhtut meie meedias keerlevat pahna jälgida. Parem oligi, seal keerleb ikka päris jõhker ekrefoobiline hüsteeria kütmine häbitute valedega.

Ma tegin mõne nädala eest kaitseminister Pevkurile arupärimise, et saada ametlikud arvud meie kahurväe kohta. Olen pikalt kritiseerinud Reformierakondliku valitsust selle pärast, et ta on meid usinalt ja mõtlematult relvitustanud, meie raskerelvad suures osas ära andud ja jätnud meid sisuliselt kaitsetuks. Sellele vastatakse tavaliselt emotsioonitsevate loosungitega ja hakatakse arvude osas keerutama. Selle pärast on arupärimisel kätte saadud numbrid väga head.

FAKT on see, et 2022. aasta alguses oli Eestil ladudes Pevkuri allkirja kandva dokumendi andmetel 66 järelveetavat suurtükki kaliibriga kas 122 mm või 155 mm.

FAKT: Alates 2022 aasta algusest kuni praeguseni on Eesti ära andnud 67 kas 122 või 155 millimeetriseid suurtükke. Täpsemalt anti 122 mm ära 43 relvasüsteemi ja 155 mm ära 24 relvasüsteemi. Lisaks relvadele anti ära ka neid teenindavad veokid ja väga suur kogus laskemoona. Kuidas õnnestus Eestil ära anda üks relv rohkem, kui meil endal ametlike andmete järgi laos oli, tuleb küsida Heremilt ja Pevkurilt, selline see meie kaitsevaldkonna andmete kvaliteet ongi.

FAKT on see, et 2022. aasta alguses oli Eesti Kaitseväel struktuuris kaks täiskomplekteeritud suurtükipataljoni. Üks 155 mm torudega pataljon, kus oli 24 relvasüsteemi ja üks 122 torudega pataljon, kus oli 18 relvasüsteemi. See ongi täiskomplekteeritud suurtükiväe pataljoni õige suurus: 18 kuni 24 toru. Relvi oli rohkemaks, aga Herem ei pidanud vajalikuks üksuseid formeerida.

FAKT: Tänasel päeval on Eestil ÜKS suurtükiväe pataljon. Meil on iseliikuvate suurtükkidega Kõu pataljon, mille relvastuses on praegu 18 toru.

FAKT: Veiko-Vello Palm kinnitab seda, mida ma olen kogu aeg rääkinud, et meil on küll uued hanked välja kuulutatud, kuid vahepeal on võimelünk. See võimelünk kestab mitu aastat. Täpne tsitaat tema PM intervjuust: «Selles mõttes on Martin Helmel õigus, et toimub hetkeline, vähemalt paberil, lahingujõu kukkumine, sest me võtame need K9-d kiiremini kasutusele, kui plaanisime.»

Tegelikult ei toimu «hetkeline», vaid mitu aastat kestev lahingjõu kukkumine. Meil on hetkel 18 K-9 Kõud ja selle aasta lõpuks (kui läheb hästi!) tuleb 6 Kõud juurde. Need relvad telliti 2018. aastal ja viimased kuus saame kätte 2023. aastal. Kas selline tempo on «hetkeline» või on see päris pikk, saab igaüks ise pakkuda. Peale Ukraina sõja puhkemist tellis Eesti juurde veel 12 Kõud, kuid need saabuvad mitte enne kui 2024–2025 aastaks. «Hetkeline» auk 122 ja 155 millimeetriste kahurite loovutamise järel on seega kaks-kolm aastat.

FAKT: Selle aasta lõpuks saame me aasta tagasi eksisteerinud kahe täisrelvastatud suurtükiväepataljoni asemele kaks alarelvastatud suurtükiväepataljoni. Kui meil enne oli 24 relvaga 155 pataljon ja 18 relvaga 122-ne pataljon, siis praegu on üks 18 relvaga Kõu pataljon, mis pärast kuue lisarelva tulekut jagatakse kaheks väiksemaks, et paberil oleks kaks pataljoni, kumbki 12 relvaga. Väita, et me oleme aasta lõpuks samal tasemel, kui me olime vahetult enne Ukraina sõja algust, on sulaselge valetamine. Leiba võid viilutada nii õhukesteks viiludeks, kui tahad, ega tast rohkem söönuks ei saa. 24 relva on ikka oluliselt vähem kui 66 relva; kaks täisrelvis pataljoni on kaks korda kõvem sõjaline jõud kui üks täisrelvis (mis meil praegu on) või kaks poolenisti relvastatud (mis meil aasta lõpuks peaks olema).

FAKT: Ka pärast kõikide Kõude kohalejõudmist kümnendi keskpaigaks oleme me suurtükiüksuste osas samal tasemel, kus me olime 2022. aasta alguses. Vägev areng riigile, kes väidetavalt on sõjas! Jah, lisaks on plaanis hankida üks HIMARS patarei 6 mitmikraketiheitjaga. Millal see jõuab, pole aga teada. Kindlasti mitte enne järgmist aastat. Vahepeal oleme ikka relvitud.

Kes siis täpsemalt ikkagi valetab? Meil oli aasta tagasi 66 järelveetavat ja 18 iseliikuvat suurtükki kahes pataljonis. Täna on meil 84 raskerelvast järel 18, laskemoona samuti märkimisväärselt vähem ja uued relvad tulevad aasta, kahe, kolme pärast. Seda kinnitab Pevkuri enda allkirjaga paber.

Kaitsetus provotseerib rünnakut. Nõrkus kutsub agressiooni. Eesti tänane valitsus ja kaitseväe juhtkond on meid relvitustanud. Tekitanud meie kaitsevõimes mitme aasta pikkuse haigutava augu. Teinud seda olukorras, kus me oleme rinderiik ja peaksime nõudma teistelt NATO riikidelt relvi endale juurde, mitte neid ära jagama. Neil otsustel on saatuslikud tagajärjed. Kui rünnak peaks tulema enne uute relvade saabumist, pole me võimelised end kuidagi kaitsma. Sajad, võibolla tuhanded eesti inimesed saavad selle tõttu asjatult surma. Meie sõdureid saadetakse lootusetusse võitlusse hukkuma. See on vastutustundetu, südametu, mõtlematu, kahjurlik. Ma ei tea, kelle huve nende otsuste tegijad teenivad, aga kindlasti mitte Eesti huve. Loomulikult hakkavad otsustajad ja nende suuvoodrid meedias hüsteeriliselt lärmama, kui sellele tähelepanu juhitakse. Kremli hüvanguks Eestit nõrgestanud tüübid panevad silmagi pilgutamata käima jutu sellest, kuidas EKRE ajab putinistlikku juttu. Anna kannatust!

Eraldi teema on muidugi veel õhutõrje, kus meile samuti silmagi pilgutamata valetatakse. Igaüks, kes veidigi meenutab lähiaastate vaidlusi sel teemal, saab ju sellest aru. Esimese otsingu peale tuli välja Heremi tsitaat isegi mitte 2020. aastast, vaid juba Ukraina sõja ajast, märtsist 2022, kus ta jätkab oma senise jutu ajamist, kuidas õhutõrje ei ole tema prioriteet. Tsitaat ERRi uudisest 22.03.22: «Seetõttu on Heremi soovitus alustada Eesti kaitsevõime tugevdamist eeskätt lühimaa õhutõrjega ning täiendada seejärel oluliselt tankitõrje suutlikkust. Seejärel hankida ja täiendada juba kaudtulevõimekust näiteks K9 Kõu liikursuurtükkide näol. Alles seejärel võiks Heremi sõnul kõneleda keskmaa õhutõrjest.»

Võite ju huilata, kulla liberaalid-globalistid, aga faktide vastu te lihtsalt ei saa. Te olete kahjurid.