Inimõiguste keskus: EKRE valimisprogramm nullib edusammud inimõigustes

EKRE esimees Martin Helme. Foto: Elmo Riig / Sakala

• EKRE platvormis võib inimõigustele leida üheksa ohukohta.
• Isamaal emotsionaalsed ja vähemusi stigmatiseerivad hüüatused.
• Keskerakond ja Parempoolsed on jäänud kidakeelseks ja edasiminekut ei paku.

Inimõiguste keskuse kodulehel avaldatud analüüsist selgub, et kui Isamaa jääb enda valimisprogrammis silma vähemuste naeruvääristamisega ning Keskerakond stagneerumisega, siis EKRE valimisprogrammi elluviimine põrmustaks viimaste kümnendite saavutused inimõiguste vallas sootuks.

Inimõiguste keskus kirjutab enda kodulehel, et Parempoolsete ja Keskerakonna valimisprogrammid ei loo Eesti inimõiguste arengus uut kvaliteeti hoolimata sellest, et Keskerakonna lubaduste seas on mitmeid sisukaid plaane erivajaduste inimeste hakkamasaamise parandamiseks ning muukeelse elanikkonna – sealhulgas pagulaste – kaasamiseks. Isamaa ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on aga mõlemad valinud suuna, mis keeraks inimõiguste arengu Eesti ühiskonnas ajas tagasi.

EKRE väheste plusspunktidena toob inimõiguste keskus välja õigusabi kättesaadavuse tagamise ka vähemkindlustatud elanikkonnale, mis parandaks juurdepääsu kohtumenetlusele. Samuti aitab laste vastu suunatud seksuaalkuritegude menetluse prioriseerimine tagada laste õigusi. Küll aga koosneb EKRE valimisprogrammi ohukohtade loetelu tervelt üheksast punktist.

• Esiteks võib jalaväemiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumine seada ohtu õiguse elule ja tervisele.
• Teiseks on ELi õigusega vastuolus pere- ja muude toetuste maksmine üksnes Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ning nendele kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa alusel. See süvendab ühiskonnas esinevat ebavõrdsust ja võib olla diskrimineeriv.
• Kolmandaks ohustab piiri täielik sulgemine, põgenike vastuvõtmise lõpetamine ning nende meelevaldne tagasisaatmine õigust elule.
• Neljandaks võib välismaalaste maamüügikeeld ohustada õigust omandile – sealhulgas õigust omandit müüa.
• Viiendaks piirab kooseluseaduse tühistamine samast soost partneritest koosnevate perekondade õigusi ning soodustab vaenulikku suhtumist geidesse ja lesbidesse.
• Kuuendaks piirab abortide haigekassast rahastamise lõpetamine naiste õigust oma keha üle ise otsustada.
• Seitsmendaks kahjustab vastuseis vaenukõne paremale regulatsioonile inimeste heaolu, julgeolekut ja võimalusi oma õiguste eest seista ning vähendab ühiskonna turvatunnet.
• Kaheksandaks võib kohtusüsteemi menetlusaegade lühendamine toimuda menetlusõiguste arvelt, kui seada ainsaks eesmärgiks menetluse kiirus.
• Üheksandaks võivad siduvad referendumid halvasti mõjuda vähemuste inimõigustele.

Inimõiguste keskus leiab, et Keskerakonna valimisprogramm on 2019. aasta omaga võrreldes inimõiguste küsimuses väga õbluke ja üldine. Kiiduväärselt on suurt rõhku pandud erivajaduste inimeste hakkamasaamisele ning muukeelse elanikkonna – sealhulgas pagulaste – kaasamisele ühiskonnaellu. Konkreetseid lahendusi ei pakuta aga aastaid inimõiguste valdkonnas valitsenud murekohtadele, millele on viidanud nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised organisatsioonid. Inimõiguste keskuse hinnangul Keskerakond inimõiguste kaitse alast edasiminekut ei taga.

LGBT+ filmifestival «Festheart 2022». Foto on illustreeriv. Foto: Marianne Loorents

Puudusena näeb inimõiguste keskus senisest rohkemate erikoolide loomist hariduslike erivajadustega lastele, kuna see võib ohustada kaasava hariduse põhimõtte edendamist ja suurendada segregatsiooni.

Teiseks võib kohaliku tööjõu eelistamine uute töökohtade loomisel minna vastuollu võrdse kohtlemise printsiibiga.

Kolmandaks kaasnevad andmete ristkasutuse soosimise puhul andmekaitsealased riskid.

Neljandaks võib vaidluste ja kaebuste kohtuväline lahendamine vaid statistilise eesmärgi nimel seada ohtu õiguse õiglasele kohtumenetlusele.

Isamaa valimisprogramm pöörab küll tähelepanu väärkohtlemise ja vägivalla teemadele, ent ei toeta üldist inimõiguste arengut Eestis, leiab inimõiguste keskus. Lisaks sisaldub selles mitmeid reaalseid ohukohti, mis võivad pärssida inimõiguste arengut või viia Eesti koguni ajas tagasi.

«Abieluvõrdsuse takistamine ja noorte seksuaalhariduse kahtluse alla seadmine ei taga Eesti inimeste ja perede õigust saada infot ja teha ise oma elu puudutavaid otsuseid,» leiab keskus enda kommentaaris.

Eraldi toob keskus välja viis puudust.

• Esiteks: põhiseadusega samasooliste abielu keelamine oleks tugevas vastuolus kahe inimese õigusega otsustada ise oma perekonna üle. See viiks Eesti nende riikide ridadesse, kus LGBT+ kogukonna õigustega ei arvestata.
• Teiseks sisaldab valimisprogramm seksuaalharidust ning soo- ja pereteemasid puudutavaid emotsionaalseid hüüatusi. Taoline lähenemine on stigmatiseeriv ning soo- ja seksuaalvähemuste inimõigusi naeruvääristav.
• Kolmandaks: täiendavate eesti keele nõuete sätestamine keeleseaduses teenuste osutamisel, avalikus ruumis ja kohalike omavalitsuste volikogudes sisaldab rutakalt rakendades ohte, mis jätab osa ühiskonnast kõrvale. Keelenõuete kehtestamine on vajalik läbimõeldud ja mõistliku üleminekuajaga.
• Neljandaks piirab Venemaa kodanike lojaalsusdeklaratsiooni kohustuse kehtestamine mõttevabaduse põhimõtet, on sisutühi ja teenib populistlikke eesmärke, kuna sellega pole võimalik kontrollida inimese tegelikku suhtumist.
• Viiendaks võib kohalike omavalitsuste valimistel vaenulike riikide kodanike ühetaoline hääletusõiguse tühistamine piirata õigust vabadele valimistele. Samuti võib see piirata pikaaegsete elanike võimalusi kohaliku tasandi otsustes kaasa rääkida.

Parempoolsete programm jääb inimõiguste keskuse hinnangul igas valdkonnas napiks.

«Enamik põhiõiguste valdkondi on käsitlemata, seega ei ole võimalik hinnata, milliste väärtuste eest erakond seisab,» kirjutab keskus.

Kui lubadus kiirendada kohtuasjade menetlust ja õigusmõistmist võib aidata parandada inimeste menetlusõigusi, siis kohtusüsteemi menetlusaegade lühendamine võib toimuda menetlusõiguste arvelt, juhul kui menetluse kiirus ongi ainuke eesmärk.

Teise kitsaskohana võib andmekaitse printsiipe riivata lubadus, et andmeid esitatakse riigile ühte kohta ja ühe korra. Inimõiguste keskuse sõnul jääb segaseks, kuidas kavatsevad parempoolsed lahendada andmete ristkasutuse puhul andmekaitsetingimuste täitmise.

Inimõiguste mõttes on sisukaimad programmid Eesti 200-l ja sotsidel, leiab keskus. Eesti 200 annab võrdse kohtlemise edendamise, perevägivalla ning naiste esindatuse teemadel mitmeid ambitsioonikaid lubadusi, mille täitmise korral teeks Eesti inimõiguste arengus olulise arenguhüppe. Sotside programm on hea eeskuju, kuidas regionaalset mõõdet, erineva vanuse ja emakeelega inimesi ning soo- ja seksuaalvähemuste teemasid käsitleda kõiki austaval viisil, väärtustades seejuures eesti keele ja kultuuri kestlikkust. Mõlemad erakonnad toetavad abieluvõrdsust, mõistavad vaenu piiramise ja digiõiguste arengu olulisust ning paljusid teisi valdkondi, mille edusammud panustavad kõigi inimõigusi austava Eesti kujunemisesse.

Tugevad ja sisukaid inimõiguste alaseid lubadusi sisaldavad programmid on ka Reformierakonnal ja Rohelistel. Reformierakonna puhul on võrreldes nende 2019. aasta valimisplatvormiga tegu suure sammuga edasi. Eraldi väärib tunnustamist euroopalik ja asjakohane lähenemine vaenu õhutamise reguleerimisele ning lubadus edendada inimõigusi ka rahvusvahelisel tasandil. Roheliste inimõigusi ja isikuvabadusi käsitlev peatükk on positiivne ja teemat väärtustav, lisaks väärib eraldi tunnustust pagulasküsimuse laiendamine kliimamuutustest põhjustatavale rändele ning põlisrahvaste õigustele. Inimõiguste vaatest on Rohelistel siiski ka üks ohukoht: nimelt võivad vähemuste inimõigusi ohustada rahvaalgatuslikud referendumid, mille tulemus on kohustuslik.