Kaitseväe juhataja ironiseeris lahtise tekstiga Martin Helme väidete üle

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem kommenteeris iroonilisel moel EKRE esimehe Martin Helme väiteid. Foto: Konstantin Sednev

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ironiseeris lahtise tekstiga Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme Postimehele antud intervjuu üle, milles too väitis, et Eesti kaitsevõime on Ukrainale relvastuse andmise tõttu vähenenud.

«Vale – Jutt või koera sitt. (Helme kihelkond),» kirjutas Herem sotsiaalmeedias kommentaariks Helme väidetele ning jagas kindralmajor Veiko-Vello Palmi intervjuud Postimehele, milles too lükkab Martin Helme väited ümber.

«[Ukrainale antud] sõjalise abi osas on minu kriitika praeguse valitsuse suhtes halastamatu. Meie valitsus on jätnud Eesti ilma raskerelvadest,» ütles Helme intervjuus Postimehele.

Eesti kaitseväelasi, kes väidavad, et seda ei ole juhtunud, nimetas Helme valetajateks.

«See on veel eraldi suur skandaal, et avalikkusele valetatakse. Oleme aasta jooksul ära andnud kolmveerandi oma suurtükiväest. Neist, mis olid meie toimivad üksused vahetult enne [Ukraina] sõja puhkemist – meil oli neli suutükiväe üksust, õigem termin on ilmselt haubitsad, olgu siis iseliikuvad või järelveetavad, vahet pole –, on järele jäänud üks. Asenduse saame kahe või kolme aasta pärast,» ütles Helme.

Diviisiülem kindralmajor Veiko-Vello Palm lükkas Postimehele antud intervjuus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Martin Helme karmi kriitika kaitseväe pihta ümber.

«Martin Helme teab olukorda, kuid sellest hoolimata valetab, et saavutada oma poliitilisi eesmärke. See on alatu. Kõigepealt on vale see, nagu poleks kaitseväe juhataja kindral Martin Herem tahtnud hankida Eestile õhutõrjet ja olevat sõdinud selle vastu. Eesti kaitsevägi on esitanud oma sõjalise nõuande ministrile ning saanud heakskiidu valitsuselt ja riigikogult. Meie tegeleme täpselt etteantud ressursi raames,» rääkis Palm.

Tema sõnul pole kaitsevägi kunagi tahtnud tekitada olukorda, kus ostetakse varustust ja luuakse võime, mida ei suuda väljaõpetatud spetsialistidega mehitada ja laskemoonaga tagada. Seetõttu on kaitsevägi eelistanud ja soovitanud alati ühelt poolt tasakaalustatud arengut ja teiselt poolt põhimõtet, et võimalikult suur osa riigikaitse eelarvest jõuaks võimalikult kiiresti sõjalisse võimesse.

«Me ei taha olukorda, kus meil on väga palju arendusprojekte, aga reaalset sõjaväge väga vähe. Oleme koos kaitseväe juhatajaga korduvalt informeerinud meie plaanidest valitsust ja riigikogu fraktsioone, ka EKRE oma, ka Martin Helmet. Oleme näidanud kalkulatsioone, millel meie võimearenduse kavad baseeruvad. Neil kohtumistel pole jäänud üles ühtegi vastuseta küsimust ega ühtegi põhimõttelist probleemi,» ütles Palm.