ANALÜÜS ⟩ Ministeerium: parteid lubavad riigi rahanduse korras hoida. Küsimus on aga, kuidas?

Valimiskampaania Tartu linnas Foto: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Rahandusministeeriumi värskest valimislubade analüüsist nähtub juhtivanalüütiku sõnul, et paljudel juhtudel on arusaadav, mis on Eesti erakondade põhimõtteline soov, kuid selle ulatus jääb programmis lahtiseks. Olgu näiteks mitme erakonna lubadus hoida riigi rahandus korras. 

Tutvu ministeeriumi täpsema analüüsiga nende kodulehel. 

«Avaliku raha kasutamine puudutab suuremal või vähemal määral meid kõiki, seetõttu me valimiste eel seda analüüsi teeme,» rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe pressiteates, lisades, et ka edaspidi plaanitakse teha riigi rahanduse, eelarvepoliitika ja majanduse käekäiku puudutavaid analüüse.

Erakondade programme on võimalik analüüsida mitmel eri moel, rahandusministeeriumi koostatud analüüsi fookus on seatud lubaduste hinnalipikule ja mõjuhinnangu aluseks on võetud kehtiv eelarvestrateegia. Selleks, et muudatuste mõju hinnata, on vaja alust ja riigi eelarvestrateegia on ainus kõiki valitsussektori tasandeid hõlmav mitmeaastane finantsplaan.

Lubaduste hindamisel on lähtutud ennekõike sellest, mida erakonnad on valimisprogrammi kirja pannud. On selge, et kõiki lubadusi ei saa rahasse panna või saab seda teha vaid tinglikult. «Seetõttu leidsime, et enne rahalist hinnangut on mõistlik lubadusi ka kvalitatiivselt avada,» rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Risto Kaarna. Paljudel juhtudel on arusaadav, mis on erakonna põhimõtteline soov, kuid selle ulatus jääb programmis lahtiseks. «Sel puhul julgen eeldada, et mingi mõju eelarvele kindlasti on, kuid selle suurus sõltub detailidest, mida me veel ei tea,» selgitas Kaarna.

Lubaduste teostamise maht sõltub vabadest vahenditest või koalitsiooniläbirääkimiste tulemustest, mistõttu erakonnad ei pruugigi lubaduste programmi kirjutamisel olla liiga konkreetsed. «Kus on võimalik ja loogiliselt arusaadav, oleme välja toonud analüüsis näidisarvutuse ümmarguste lähte-eeldustega,» ütles Kaarna. Näiteks Reformierakond, Keskerakond, Eesti 200 ja Parempoolsed lubavad hoida riigi rahanduse korras või liikuda tasakaalu suunas, aga kuna programmist lugedes ei tule välja, mida selleks täpselt plaanis on teha, ei saa selle maksumust mõjuhinnangus välja tuua.

Küll aga leidub programmides palju hinnatavaid ja suure eelarvekuluga lubadusi: näiteks soovivad ulatuslikult reformida tulumaksusüsteemi Reformierakond, Eesti 200, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond. Toidu- ja ravimite käibemaksu langetamise lubaduse leiab Keskerakonna ja EKRE valimisprogrammidest. Kiirendatud tempos soovivad pensioneid tõsta samuti mitmed erakonnad (EKRE, SDE, KE ja REF). Energiahinna leevendusmeetmeid lubavad jätkata ja laiendada kaks erakonda – Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond. Isamaa soovib tõsta laste arvu pealt arvestatavat maksuvaba tulu. Mitmete lubaduste elluviimiseks ei ole näha rahalise katte asukohta, erandina välja võib tuua Sotsiaaldemokraatliku erakonna, kellel on kõige rohkem konkreetseid täiendava maksutulu kogumise ideid.

Erakonnad said programmide mõjuhinnanguga tutvuda enne selle avaldamist ja edastada oma kommentaarid. Lisaks said poliitikud protsessi käigus parema tunnetuse oma ideede hinna kohta, et minna juba märtsis konstruktiivsematele koalitsiooniläbirääkimistele. Riigikogu 2023. aasta valimislubaduste analüüs sündis rahandusministeeriumi eestvedamisel, alusandmete ning eksperthinnangutega olid abiks ka teised ministeeriumid ja muud asutused. Koostatud valimislubaduste analüüs ei anna lubadustele väärtushinnanguid ega kajasta poliitilisi eelistusi.

Rahandusministeeriumi viies seesugune analüüs annab ministeeriumi hinnangul inimestele võimaluse erakondade lubadusi terviklikumalt hinnata, näha nende mõju eelarvele ning aitab kokkuvõttes teha valimispäeval teadlikumat otsust.