Kohus: paberlehe esikaas on võrreldav veebiväljaande avalehega

Kohus. Pilt on illustreeriv Foto: everything possible/Shutterstock

Kohtud analüüsisid veebimeedia eripärasid BLRT grupi ettevõtte Tallinn Shipyard esitatud kohtuasjas Postimehe vastu. Tallinn Shipyard nõudis hagis ettevõtte poolt ettekirjutatud teksti Postimehe veebiväljaande esilehel avaldamist.

Postimees avaldas 2020. aasta sügisel artikli, milles BLRT grupi ettevõtte endine töötaja viitas, et Tallinn Shipyardis kasutatakse tema hinnangul seadust rikkudes keskkonnaohtlikke tehnoloogiaid. Töötaja loetles ajakirjanikule, et suurettevõte on jätnud tema teada keskkonnaalasest rikkumisest teavitamata ning laevaremonditehas pakub oma teenuseid keelatud kohas.

BLRT endise töötaja süüdistustega ei nõustunud. Lisaks pöördus BLRT advokaadi vahendusel ning hagi ähvardusega Postimehe poole. Postimees esitas artiklis täpsustused. Siiski järgnes hagi esitamine Harju maakohtusse. Riigikohus jättis 13.02.2023 seisuga Tallinn Shipyardi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja sellega jõustusid alamate astmete põhjalikud otsused, milles jäi hagi Postimehe vastu rahuldamata.

Kohtutel tuli analüüsida, millised on meedia kohustused, kui ajakirjanduses esitatakse teinekord informatsiooni, mis vajab hiljem täpsustamist või ümberlükkamist. Ning mis saab siis, kui ajakirjandus parandused teebki, aga hageja hinnangul tuleks parandused või ümberlükkamine teha hoopis teisel viisil.

Postimeest esindanud vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk kommenteerisid, et tegemist on teedrajava kohtuotsusega meediaõiguse valdkonnas.

Kohtud eristasid veebiväljaande esilehel ilmunud avaldust ja artikleid, mis avanevad eraldi lehel ning on tunduvalt pikema sisuga. Lahendites jõutakse järeldusele, et trükimeedias avaldatud esikaas on võrreldav avaldustega veebiväljaande avalehel. Viimane tähendab meedia jaoks, et kui ebaõiged väited ilmuvad suurelt ajalehe veebiväljaande esilehel, siis tuleb need väited ka ümber lükata väljaande esilehel, mitte peita veebisügavsusse.

Sama kehtib ka vastupidisel juhul – kui vaidlusalused väited avaldatakse artiklis endas, siis ümberlükkamist ei saa nõuda hoopis pealkirjas või esilehel. Selliselt on kohtud jõudnud tehnoloogianeutraalse lahenduseni – õiguslik järelm ühele ja samale tegevusele ei saa ega tohigi erineda vaid seetõttu, et selleks on kasutatud ühte või teist tehnoloogiat.

Postimeest esindanud vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk kommenteerisid, et tegemist on teedrajava kohtuotsusega meediaõiguse valdkonnas.

«Kohtud annavad meediale selged juhised, mida ka ümberlükkavate väidete avaldamisel arvestada. Seejuures peame oluliseks, et meedia on juba järgimas kohtuasjas täpsustamist leidnud reegleid ning mistahes Postimehe-poolset rikkumist, mis tinginuks hagi rahuldamise, kohtud ei tuvastanud,» selgitavad Pild ja Turk.