Eestlaste keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri ligi neljakordselt

Maa Foto: NASA/Scanpix Baltics

Eestlase keskkonnajälg on teiste eurooplaste omast kolmandiku võrra suurem ja ületab planeedi taluvuspiiri 3,8 korda, selgub arenguseire keskuse värskest raportist.

Eesti elanike keskkonnajälg on suurem elektri, kütte, toidu ja soetatud seadmete poolest, kuid jääb transpordi osas Euroopa keskmisele alla, selgub arenguseire keskuse raportist. Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et teadlaste hinnangul tekib suur risk elu- ja looduskeskkonna säilimisele juba siis, kui inimesed ületavad Maa taluvuspiiri rohkem kui kahekordselt. Keskmiselt on Euroopa elaniku keskkonnajälg Maa taluvuspiirist 2,9 korda suurem, Eesti elanikul aga keskmiselt 3,8 korda.

«Piltlikult öeldes elame ja tarbime praegu, justkui planeete oleks meil kolm, mitte üks,» selgitas Piirits. «Kõige suurem süüdlane selles on Eesti energia- ja soojamajandus, mille suurt keskkonnamõju on Maa taluvuspiiridesse jõudmiseks vaja ulatuslikult vähendada. Siiski saab ka igaüks ise oma keskkonnajälge vähendada. Näiteks süüakse Eestis rohkem liha, kui toitumisnõustajad soovitavad, ning ka seadmete tarbimine on Euroopa keskmisest kõrgem.»

Keskmise Eesti elaniku toidulaual olevast annab suurima keskkonnajälje sealiha. Liha tarbimise vähendamine toitumisnõustajate soovitatud tasemeni vähendaks eestlaste keskkonnajälge 0,2 punkti võrra. Ülisuure keskkonnamõjuga toiduained on veel šokolaad ja juust.

Lisaks aitavad eestlastel keskmisest suuremat keskkonnajälge tekitada küte ja elektritarbimine. Ühelt poolt on see seotud jaheda kliima ja suurema küttevajadusega, kuid teiseks põhjuseks on Eestis levinud puiduga kütmine.

«Tiheasustusega asulates on puiduga kütmine tahkete peenosakeste õhkupaiskumise tõttu saastav ja hingamisteede haigusi tekitav. Puukütte keskkonnajälg on ühe kilovatt-tunni kohta võrreldes maagaasiga kaks korda suurem. Kui pooled puiduga kütvatest Eesti elanikest läheks üle kaugküttele, väheneks meie keskkonnajälg 0,4 punkti võrra,» tõi Piirits näite ning lisas, et kuigi inimesed saavad tarbimist muutes oma keskkonnajälge mõnevõrra mõjutada, annab suurema efekti siiski uute rohetehnoloogiate ja lahenduste rakendamine.

Liikuvuse keskkonnajälg on Eestis Euroopa keskmisest väiksem, kuna eestimaalased kasutavad vähem lennutransporti. Kui Euroopas moodustab lennuliiklus 27 protsenti liikuvuse keskkonnajäljest, siis Eestis vaid 2 protsenti. Samas väheneks eestimaalaste keskkonnajälg 0,1 punkti võrra, kui eestlased asendaks 20 protsendi ulatuses autosõidud ühistranspordiga.

Keskkonnajälg koosneb 16 kategooriast. Nii Euroopas kui Eestis on kõige suuremad probleemid seotud tahkete osakeste õhkupaiskamisega – Euroopas 8,5 ja Eestis 15,9 korda üle Maa taluvuspiiri – ning magevee toksilisusega – vastavalt 7,7 ja 12,6 korda üle piiri. Kliimamuutuste kiirendamise jalajälg on keskmisel Eesti elanikul sama suur kui keskmisel eurooplasel ehk 7,6. Fossiilsete ressursside ammendumise jalajälg on aga keskmisel Eesti elanikul väiksem kui keskmisel eurooplasel ehk 2,6 versus 2,9. Fossiilkütuste all mõeldakse siin naftat, maagaasi ja sütt.

See lühiraport «Eesti ja Euroopa elanike keskmine keskkonnajälg» on osa arenguseire keskuse uurimissuunast «Rohepöörde stsenaariumid Eestis».

Arenguseire keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.