SÕLMKÜSIMUS ⟩ Kuidas Lihula vallavõim peab ratsutamist tähtsamaks kui külakooli

Kõige kergemad on lapse jalad siis, kui koolist pääseb. Metsküla koolimajas on haridust antud üle saja aasta, sel neljapäeval jäid kooli 27 lapsest kolm kaamera ette hetkel, mil tunnid läbi. Foto: Tairo Lutter

Sellepärast olidki inimesed tulnud, et Lääneranna vallavalitsus tahab Metsküla kooli sulgeda. Neljapäeval otsustas Lääneranna volikogu, et kinni läheb neli raamatukogu. Tuleval kuul võib volikogu päevakorda tulla eelnõu, millega lähevad kinni kaks kooli, Metsküla ja Lõpe. Kolm vallakooli on aga kavas nudida neljaklassiliseks algkooliks.

Metsküla koolimaja oli Nõukogude ajal kümme aastat suletud, aga 1989. aastal avati taas. Praktiline vajadus sundis, sest Tallinnast maale kolinud noorte inimeste lapsed jõudsid kooliikka ja kusagil oli vaja neid õpetada. Esimesse klassi läks toona neli last. Ühe tüdruku ema Tiina Ulm töötab viimaseid nädalaid Metsküla raamatukoguhoidjana. Praegu 21 õpilasega Metsküla algkool pole ka päris tavaline külakool, sest see kant on enam kui 40 aastat meelitanud haritlasi ja loomeinimesi.

«Kas te kujutate ette, mis elu oli 1983. aastal Tallinnas?» pärib Ulm. «Nõukogude elu ei olnud kerge.»

Nii ta tuligi kõige vanema tütrega, kes oli toona aastane, Metskülla. Tavaliselt ehitatakse suvila männimetsa, aga Matsalu lahe ääres kasvab lõpututel rannaniitudel madal võsa. «Kui ringi käid, näed seda kanti teistmoodi, tajud avarust ja kui palju näeb taevast,» ütleb Ulm. «Noorena jooksin öösärgis vaatama, kui sookured tulid maja otsa põllule. Praegu viskaks neid saapaga, sest ei lase magada.»