GALERII ⟩ Julge abikutse võõrale või lähedasele: häirekeskus tunnustas tublisid lapsi

Häirekeskus tunnustas eeskujuliku 112 kõne teinud lapsi. Foto: Tairo Lutter

Üle-euroopalisel 112 päeval tunnustas häirekeskus lapsi, kes tegid mullu tubli hädaabikõne. Samuti andis direktor Kätlin Alvela ülevaate häirekeskuse tööst ja muredest. 

112 valinud laste seas oli mullu neid, kes andsid teada võõrast või lähedasest abivajajast, korrarikkumisest või kasvõi loomast. Leidus ka neid, kes teatasid kodusest vägivallast: «Arusaadavatel põhjustel tõstame neid esile anonüümselt,» täpsustas Alvela. 

11-aastane Karl-Erik andis tähelepaneliku noore kogukonnaliikmena hädaabinumbrile teada kodukandis korda rikkuvast seltskonnast; 10-aastane Kirill ja 10-aastane Kristofer Johan helistasid avalikus kohas lamava abivajaja pärast; 14-aastane Anželika teavitas eksinud ja abivajajast naisest; 13-aastane Trofim mänguväljakul alkoholi tarbivast ja korda rikkuvast seltsksonnast; 13-aastane Keijo tulekahjust; 17-aastane Laura Kristiine solgitorru kinni jäänud koerast; 12-aastased Iris Estell ja Sune kutsusid politsei pargis vägivallatsevale ja korda rikkuvale mehele.

13-aastane Raimond kutsus kiirabi kiigelt kukkunud ja viga saanud sõbrale; 12-aastased Karl-Kristjan ja Robin aga väikelapsele, kellel halvenes ootamatult terviseseisund; 12-aastane Lily kutsus kiirabi oma emale, 13-aastane Matvei emale; 10-aastane Kassandra eakale vanaemale, 11-aastane Liisa sõbrale; 13-aastane Markus iseendale.

Neljandik kõnedest asjatud

Alvela sõnul näeb häirekeskus läbilõiget Eesti ühiskonna valupunktidest ja muredest: «Saime kinnitust, et veerandil hädaabinumbrile helistanutest on sotsiaalne probleem või abivajadus. Omakorda pooltel juhtudel on tegemist alkoholi tarvitamisega, teine levinum põhjus on vaimse tervise mured. Piirkondlikke või keele erisusi välja ei joonistunud, kuid uuringu järgi on mehed sotsiaalprobleemidega tuntavalt enam (62%) kimpus kui naised (29%),» tõi Alvela näiteid uuringutulemustest.

Ameti direktor nentis, et operatiivjõudude sekkumine ei ole sellistel juhtudel jätkusuutlik lahendus. 

Möödunud aasta teises pooles läbi viidud sotsiaalvaldkonna uuringust selgus, et 24 protsendil hädaabinumbrile tehtud kõnedes ilmnes sotsiaalne probleem või abivajadus, millest pooltel juhtudel oli põhjuseks alkoholi (kuri-)tarvitamine.

Läinud aastal valiti hädaabinumbrit 1 171 822 korral (12 protsenti rohkem kui 2021. aastal), millest vähem kui pooltel juhtudel ehk 422 003 korral saadeti välja kiirabi, politsei või pääste.

Jätkuvalt moodustavad suurima osakaalu kiirabi väljakutsed (61%), millele järgnevad politsei (28%) ning pääste (4%). Ligemale neljandiku ehk 40 000 kõne võrra on kasvanud ekslike kõnede arv – kõned, kus lapsed, eakad või lukustamata telefonid ja käekellad valivad kogemata hädaabinumbri.