Analüüs: parem pääs perearstiabile vähendab EMO ja kiirabi koormust

EMO. Foto: Meelis Meilbaum

Erakorralise meditsiini osakonna (EMO) ja kiirabi töökoormuse vähendamiseks tuleks parandada perearstiabi kättesaadavust, selgub Tartu Ülikooli tehtud erakorralise meditsiinilise abi analüüsist.

Aastatel 2020–2021 pöörduti EMOsse ligikaudu 57 protsendil juhtudest rohelisse, 33 protsendil kollasesse, viiel protsendil oranži ja kahel protsendil juhtudest punasesse triaažikategooriasse kuuluva probleemi tõttu. Suur osa EMOsse pöördujate terviseprobleemidest kuuluvad perearsti pädevust nõudvate probleemide hulka. Sageli tehakse valik kiirabi või EMO kasuks, sest see abi on lihtsamini kättesaadav kui muu meditsiiniline abi, selgub kolmapäeval avaldatavast Tartu Ülikooli analüüsist.

«Haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi korraldamine eeldab mitme poole koostööd ja kompleksseid lahendusi, millest valvekeskuste loomine suurematesse linnadesse on vaid üks võimalikest sammudest. Arvestama peab perearstide suhteliselt kõrge vanusega ning perearstide nappusega,» ütles TÜ peremeditsiini professor Ruth Kalda. «Eeskätt tuleks tõhustada perearstiabi võimekust lahendada erakorralisi, mitte eluohtlikke seisundeid perearstikeskuse tasandil nende tööajal. Samuti peaks tugevdama häirekeskuse ja perearsti nõuandetelefoni koostööd patsientide probleemide lahendamisel ning oluline on ka patsientidele koduste õendus-ja sotsiaalabi teenuste kättesaadavuse parandamine.»

Analüüsis tuuakse võimalike lahendustena välja EMOde ja kiirabi ülekoormuse vältimiseks näiteks perearsti valvekeskuste loomise ning perearsti nõuandetelefoni võimaluste aktiivsema kasutamise, aga ka tõhusama haiglaeelse triaažisüsteemi arendamise, patsientide enesetriaaži oskuste parandamise läbi patsiendiportaali lahenduste ja elanikkonna harimise erakorraliste olukordadega toimetulekuks.

Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul näitab analüüs selgelt, et lihtsalt tervishoiusüsteemi haavadele plaastreid peale pannes inimeste vajadustele vastavat abi ei suuda anda. «Me vajame suuremat tervishoiureformi, mis lähtub realistlikust vaatest, kui palju on meil arste-õdesid-hooldajaid. Märtsis nõuame uuelt koalitsioonilt põhimõttelisi muudatusi haigekassa rahastamismudelis, juuniks saame valmis haiglavõrgu, esmatasandi ja erakorralise meditsiini arengukavamustandid, mis tuleb aasta lõpuks viia omavahelisse kooskõlla, et juba 2024 alustada nende jõulist elluviimist,» ütles Peterson.

Häirekeskus edastab kiirabile väljasõidukorralduse 266 000 – 290 000 korral aastas. 60–70 protsenti väljakutsetest liigitatakse kõrge prioriteetsusega (C ja D) kutsete hulka, mis tähendab, et patsiendi seisund on eluohtlik või väga tõsine. Samal ajal viib kiirabi haiglasse vaid ligi pooled D-kategooria kutsetest ja umbes 40 protsenti C-kategooria kutsetest, mis tähendab, et kõrgema prioriteediga kõned on häirekeskuse poolt üle hinnatud. Paljud kiirabi väljakutsete probleemid on seotud igapäevaste krooniliste haiguste ebapiisava jälgimise ja patsiendi ebapiisava toimetulekuga või patsiendi liikumisprobleemidega. Üle poole väljakutsetest tehakse päeval vahemikus kella 8-18, kui tervisekeskused on avatud.

«Näeme täna tugevat survet kiirabisüsteemile. Vaade tulevikku ja lahenduse leidmine on vajalik. Kiirabi arengukava koostamine on järgmine loogiline samm. Eesti Kiirabi Liit on valmis enda panust kiirabi arengukava koostamisse andma. Kiirabiteenuse pakkuja soov on pakkuda ka tulevikus kiiret, kvaliteetset ja patsiendikeskset kiirabiteenust,» ütles Eesti Kiirabi Liidu juhatuse liige Taavet Reimers.

Eesti EMOdes ravitakse kokku keskmiselt 1200 patsienti ööpäevas. Suurim koormus on piirkondlike haiglate – Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Tallinna lastehaigla EMOdel, kus ravitakse ööpäevas 150–200 patsienti. Kõige sagedamini pöördutakse EMOsse erinevate vigastuste ja mürgistuste, aga ka vereringe- ja hingamiselundite, lihasluukonna ja seedeelundite haigustega. Seejuures pöörduvad ravikindlustamata inimesed EMOsse üldjuhul tõsisemate probleemidega.

Analüüsi eesmärk oli pakkuda lahendusi haiglaeelse erakorralise arstiabi korralduse parandamiseks. Erakorralise abina käsitletakse abi, mida osutatakse vältimatu abi korras ja/või väljaspool ravijärjekorda. Vältimatut abi osutavad Eestis üldjuhul kiirabid ja EMOd, haiglaeelset meditsiinilist abi perearsti- ja tervisekeskused.

Perearsti nõuandeliinil suhtlevad abivajajaga ööpäev ringi eesti ja vene keeles kogenud perearstid ja -õed, kes aitavad inimesel hinnata terviseprobleemi tõsidust, annavad vajadusel juhiseid koduseks raviks või suunavad kriitilistel juhtudel kohe edasi häirekeskusesse.

Nõuandeliinil pikendatakse ravimiretsepte ning on võimalik saada ka isikustatud nõustamist, mille käigus saab nõuandev arst inimese nõusolekul vaadata helistaja terviseandmeid tervise infosüsteemist.

Lühinumbril 1220 helistades kehtib tavatariif vastavalt telefonioperaatori hinnakirjale, lauanumbril 634 6630 helistamine on tasuta.